|
|
 |
|
Observatooriumi ajaloost
Allpool on mõned olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi
kujunemisel ja arengus.
Üksikasjalik atmosfäärifüüsika osakonna kujunemislugu on veebilehel
http://www.aai.ee/atm/ajalugu.html.
- 1802 - Taasavatud Tartu Ülikoolis asub tööle astronoom-vaatleja.
- 1812 - Tartu Tähetorn kuulutatakse valminuks.
- 1814 - F.G.W. Struve alustab regulaarseid astronoomilisi vaatlusi.
- 1824 - Tartusse saabub 9-tolline
Fraunhoferi läätspikksilm,
tolleaegne maailma suurim akromaatiline teleskoop.
- 1837 - F.G.W. Struve määrab esimesena maailmas tähe kauguse
Päikesesüsteemist.
- 1865 - Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis)
alustab A. Oettingen süstemaatilisi ilmavaatlusi.
- 1885 - E. Hartwig avastab supernoova Andromeeda udukogus.
- 1904 - Metobs hangib Hvolsoni aktinomeetri. B. Sreznevski
juhendamisel alustatakse aktinomeetrilisi vaatlusi.
- 1911 - Metobsis pannakse tööle Callendari päikesekiirguse
iseregistreerija. Seda kasutati summaarse kiirguse registreerimiseks
1911-1915 ning lühemat aega 1926. aastal.
- 1919 - Eestis hakatakse ametlikult ilma ennustama.
- 1922 - E.J. Öpik määrab Andromeeda udukogu kauguse.
- 1924 - Ilmub "Tähetorni Kalendri" esimene number.
- 1937 - E.J. Öpik loob meteoornähtuste füüsikalise teooria.
- 1938 - E.J. Öpik annab lahenduse ühele täheevolutsiooni
põhiprobleemidest, näidates, et punased hiidtähed tekivad põhijada tähtedest.
- 1947 - 1. jaanuaril moodustati Teaduste Akadeemia raames Füüsika,
Matemaatika ja Mehaanika Instituut (direktor matemaatik Arnold Humal), mille
alluvuses töötasid Tartu
Tähetornis ka astronoomid.
- 1948 - Metobs viiakse Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika
Instituudi kosseisu.
- 1949 - Aasta lõpus instituut reorganiseeriti: matemaatika ja teoreetilise
mehaanikaga tegelevad teadlased läksid Tartu Ülikooli alluvusse ning
põhitähelepanu pöörati astronoomiale ja geodeesiale.
- 1950 - Direktoriks saab akad. Aksel Kipper; tõstatakse küsimus
uue vaatlusbaasi rajamisest (A. Kipper ja H. Keres).
- 1950 - Tartus asutatakse aktinomeetriajaam, mille juhatajaks
saab 1951. aastal Juhan Ross.
- 1952 - 9. oktoobrist kandis asutus nime - Füüsika ja Astronoomia
Instituut (FAI).
- 1953 - G. Kusmin avaldab tähesüsteemide kolmanda liikumisintegraali
teooria.
- 1957 - Observatooriumile eraldatakse Tõravere kõrgendikul maa.
- 1957 - Tartus korraldatakse üleliiduline aktinomeetriakonverents.
- 1958 - Tõraveres algab ehitustöö. Alustatakse 1.5m teleskoobi
projekteerimisega.
- 1958 - Aktinomeetriajaama baasil moodustatakse atmosfäärifüüsika
sektor, juhatajaks saab Juhan Ross.
- 1961 - Osa astronoomiasektorist alustab tööd Tõraveres.
- 1963 - Valmib peahoone. Paigaldatakse esimene 50-cm teleskoop.
Alustatakse aktinomeetriajaama ehitamist Tõraveres.
- 1964 - Astronoomid kolisid Tõravere mäele, kus olid valmis
saanud esimesed elamud, katlamaja ja peahoone.
- 1964 - Moodustatakse rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus.
- 1964 - 14. septembril toimub Tõravere observatooriumi pidulik avamine
koos F.G.W. Struve nime omistamisega.
- 1965 - Hakatakse tegema mõõtmisi uues Tõravere aktinomeetriajaamas,
mis peagi läheb üle ilmateenistuse alluvusse.
- 1966 - Moodustatakse helkivate ööpilvede töörühm, juhataja
Charles Villmann.
- 1967 - A. Kipper saab Nõukogude Eesti teaduspreemia tööde tsükli
"Kahefotoonsed protsessid udukogudes ja magnetiline turbulents tähtedes" eest.
- 1967 - Algab nn. kombinaathoone ehitamine (valmib 1974.a.)
- 1969 - Algab 1.5m teleskoobi torni ehitamine.
- 1972 - G. Želnin saab Nõukogude Eesti teaduspreemia Eesti
territooriumil toimuvate maakoore kaasaegsete liikumiste uurimise eest.
- 1973 - Toimus järjekordne suur reorganiseerimine: FAI baasil
moodustati Füüsika Instituut
asukohaga Tartus ning Astrofüüsika ja
Atmosfäärifüüsika Instituut, asukohaga Tõraveres,
direktorina asus tööle Väino Unt.
- 1974 - J. Einasto, A. Kaasik ja E. Saar näitavad, et peale tavalise
aine (tähed, gaas, tolm) on galaktikatel ulatuslikud massiivsed tumedast
(varjatud) ainest kroonid.
- 1974 - Valmib 1.5m teleskoop.
- 1974 - Moodustatakse astrofüüsika erialanõukogu
kandidaadiväitekirjade kaitsmiseks.
- 1974 - Viieliikmeline uurimisgrupp võtab vene uurimislaeval
"Akadeemik Koroljov" osa rahvusvahelisest eksperimendist TROPEX-74, kus
uuritakse Atlandi passaatide vööndi pilveväljade struktuuri.
- 1975 - Suvel alustatakse vaatlusi Tõravere Observatooriumi
suurima - 1.5m teleskoobiga.
- 1977 - Septembris toimus Tallinnas Rahvusvahelise Astronoomiauniooni
79. sümpoosium "Universumi suuremastaabiline struktuur", kus esimest
korda öeldi, et Universumil on kärjeline ehitus.
- 1977 - Ch. Villmanni juhitud töörühm koos nelja kosmonaudiga saab
Nõukogude Eesti teaduspreemia tulemuste eest helkivate ööpilvede uurimisel.
- 1978 - A. Sapar osaleb NASA-s atmosfäärivälistes vaatlustes
automaatjaamaga IUE.
- 1979 - Kosmiliste uuringute sektorist eraldub kosmilise radiomeetria
sektor, juhatajaks saab Uno Veismann.
- 1980 - Teadusdirektor L. Luud kutsutakse Bulgaaria
Rahvusobservatooriumi direktor-konsultandiks.
- 1981-1990 - AAI, Karjala Metsainstituudi ja Helsingi Ülikooli
Metsainstituudi ühisprojekt taigavööndi metsade energia- ning massivahetuse
uurimiseks.
- 1982 - J. Einasto poolt juhitud töörühm saab Nõukogude Eesti
riikliku teaduspreemia.
- 1984 - 21.-28.08.1984 oli Talinnas IX rahvusvaheline pilvede
füüsika konverents.
- 1985 - AAI direktoriks saab
Tõnu Viik.
- 1985 - Atmosfäärifüüsika sektorist eraldub biofüüsika sektor,
selle juhatajaks saab Agu Laisk.
- 1988 - Juhan Ross valiti Üleliidulise Põllumajandusakadeemia akadeemikuks.
- 1991 - Teadlaste käsutuses on 15 personaalarvutit, Tõravere saab
Interneti ühenduse.
- 1992 - Ilmub esimene ingliskeelne aastaaruanne Annual Report 1991.
- 1992 - Moodustatakse AAI ja Tartu ülikooli biogeofüüsika ning
dünaamilise meteoroloogia ühisõppetoolid.
- 1992 - AAI töötajad organiseerisid Tallinnas rahvusvahelise
kiirgusalase konverentsi.
- 1993 - Muudetakse observatooriumi struktuuri, järele jääb ~1/3
koosseisust.
- 1993 - Tõraveres hakatakse mõõtma osoonikihi paksust Eesti kohal.
- 1993 - Rootsi-Eesti ühisprojektina rajatakse energiavõsa istandus.
- 1994 - Spektraalvaatlusi hakatakse tegema CCD kaameraga ST-6.
- 1995 - 21. septembrist kanname nime Tartu Observatoorium.
- 1997 - J. Einasto esitab Universumi suuremastaabilise struktuuri
teooria.
- 1997 - Avatakse
Stellaarium.
- 1998 - Avatakse uus teleskoop
Zeiss 600.
- 1998 - Tõraveres hakatakse mõõtma erüteemset ultraviolettkiirgust.
- 1998 - J. Einasto juhitud töörühm saab Eesti Vabariigi teaduspreemia
täppisteaduste alal.
- 1999 - 7. aprillist on direktoriks Laurits Leedjärv.
- 1999 - Alustab tööd kaheksast arvutist koosnev kobararvuti.
- 1999 - Alates jaanuarist kuulub aktinomeetriajaam ülemaailmsesse
baasjaamade võrku (BSRN).
- 2001 - Toimub 1.5-m teleskoobi remont - aluminiseeritakse peeglid.
- 2001 - Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire
töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi
Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut).
- 2002 - Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku
kuuluva NASA päikesefotomeetriga.
- 2003 - J. Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest.
- 2003 - Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti
kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming.
- 2005 - ESA eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise
spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi.
- 2006 - Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue
termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N.
- 2007 - Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti
raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s.
- 2010 - 1. aprillist on direktoriks Anu Reinart.
|
|
|
