MITTETULUNDUSÜHINGU

AKADEEMILINE BALTISAKSA KULTUURI

SELTS

 

 

PÕHIKIRI

 

1 ÜLDSÄTTED

1.1 Mittetulundusühingu (edaspidi Ühing) nimi on Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts.

1.2 Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn ja aadress on Eesti Vabariik, Tartu linn, Struve tn. 1.

1.3 Ühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine ja kasumi jaotamine. Ühing kasutab oma tulusid üksnes oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

1.4 Ühing on põhikirja alusel tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, kes arendab oma tegevust põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Kõik ühingule laekuvad vahendid on suunatud põhikirjas ettenähtud tegevuse arendamiseks.

1.5 Ühingu õigusvõime tekib ühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb ühingu kustutamisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist. Ühingu teovõime on võime oma esindaja tegudega omandada õigusvõime piires tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada, sealhulgas on tal õigus oma nimel omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi, kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks, omada oma vara, iseseisvat bilanssi ja oma nimega pitsatit. Ühingule kuulub vara, mis on moodustunud liikmete aastamaksetest, annetustest ning muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks või muul viisil, mis ei ole vastuolus seadusega.

1.6 Oma tegevuses juhindub ühing Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

1.7 Ühing teeb oma tegevusvaldkonnas koostööd teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Ühingul on seoses oma põhikirjalise tegevusega õigus astuda lepingulistesse suhetesse teiste kodu- ja välismaisete õigussubjektidega ning olla liikmeks rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitudes.

1.8 Ühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Ühingu liikmed ei vastuta ühingu varaliste kohustuste täitmise eest ja ühing ei vastuta oma liikmete varaliste kohustuste täitmise eest.

2 ÜHINGU EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID

 2.1 Ühingu eesmärgid on:
2.1.1 baltisaksa kultuuripärandi uurimine, publitseerimine, kaitse ja tutvustamine suusõnal, ajakirjanduses ning ühingu väljaannete kaudu;
2.1.2 sidemete arendamine baltisakslastega ja nende kultuuriorganisatsioonidega nii Eesti Vabariigis kui ka mujal maailmas;
2.1.3 informatsiooni kogumine ja vahendamine baltisaksa kultuuritööst tänapäeval.
2.2 Tegevuse eesmärkide saavutamiseks ja saavutatu hoidmiseks ühing:
2.2.1 korraldab ja viib läbi konverentse;
2.2.2 reklaamib ja levitab väljaandeid ning annab välja ühingu trükiseid.

3 ÜHINGU LIIKMED. ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE,VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED NING KORD

3.1 Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab käesoleva põhikirja nõuetele ja tunnistab ning täidab käesolevat põhikirja.

3.2 Ühingu liikmeks võivad lisaks Eesti Vabariigi kodanikele kuuluda ka välisriikide kodanikud.

3.3 Ühingu liikmeks astuda soovija peab esitama ühingu juhatusele avalduse ühingu liikmeks vastuvõtmise kohta.

3.4 Ühingu juhatus on kohustatud ühingu liikmeks astuda soovija avalduse läbi vaatama hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul, arvates avalduse saabumise kuupäevast.

3.5 Ühingu liikmeks astuda soovija vastavuse korral põhikirja nõuetele teeb juhatus otsuse ühingu liikmeks astuda soovija ühingu liikmeks vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise kohta ja saadab otsuse ärakirja hiljemalt 3 (kolme) kalendripäeva jooksul, arvates otsuse tegemise kuupäevast, otsuse ärakirja ühingu liikmeks astuda soovijale. Otsus ühingu liikmeks astuda soovija ühingu liikmeks keeldumise kohta peab olema motiveeritud.

3.6 Ühingu liikmeks astuda soovija loetakse ühingu liikmeks vastu võetuks alates kuupäevast, mil juhatus on teinud otsuse ühingu liikmeks astuda soovija vastuvõtmise kohta ühingusse.

3.7 Juhatuse otsusele ühingu liikmeks astuda soovija ühingu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta on ühingu liikmeks astuda soovijal õigus esitada juhatuse kaudu kaebus volinike koosolekule, kes on kohustatud kaebuse läbi vaatama hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul, arvates kaebuse laekumise kuupäevast. Volinike koosolek teeb uue otsuse, millega rahuldab ühingu liikmeks astuda soovija kaebuse ja tühistab juhatuse otsuse või jätab ühingu liikmeks astuda soovija kaebuse rahuldamata ja juhatuse otsuse tühistamata. Otsuse ärakirja saadab volinike koosolek hiljemalt 3 (kolme) kalendripäeva jooksul, arvates otsuse tegemise kuupäevast, kaebuse esitajale. Juhul, kul volinike koosolek jätab ühingu liikmeks astuda soovija kaebuse rahuldamata ja juhatuse otsuse tühistamata, siis peab volinike otsus olema motiveeritud.

3.8 Volinike koosoleku otsuse peale on ühingu liikmeks astuda soovijal õigus esitada volinike kaudu kaebus liikmete üldkoosolekule, kes on kohustatud kaebuse läbi vaatama hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul, arvates kaebuse laekumise kuupäevast. Liikmete üldkoosolek teeb uue otsuse, millega rahuldab ühingu liikmeks astuda soovija kaebuse ja tühistab juhatuse ning volinike koosoleku otsused või jätab ühingu liikmeks astuda soovija kaebuse rahuldamata ja juhatuse ning volinike koosoleku otsused tühistamata. Otsuse ärakirja saadab liikmete üldkoosolek hiljemalt 3 (kolme) kalendripäeva jooksul, arvates otsuse tegemise kuupäevast, kaebuse esitajale. Juhul, kul liikmete üldkoosolek jätab ühingu liikmeks astuda soovija kaebuse rahuldamata ja juhatuse ning volinike koosoleku otsused tühistamata, siis peab liikmete üldkoosoleku otsus olema motiveeritud.

3.9 Liikmete üldkoosoleku otsuse peale on ühingu liikmeks astuda soovijal õigus pöörduda 3 (kolme) kuu jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise kuupäevast, kohtusse.

3.10 Ühingu liikmeskonnast väljaastumiseks omal soovil esitab ühingu liige kirjaliku avalduse juhatusele, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 2 (kaks) nädalat. Juhatus on kohustatud avalduse läbi vaatama 3 (kolme) kalendripäeva jooksul, arvates avalduse laekumise kuupäevast. Liige loetakse ühingust välja astunuks omal soovil juhatuse otsuse tegemise kuupäevast alates.

3.11 Liikme ühingust kohene lahkumine on lubatud siis, kui liikme õigusi ja kohustusi olulisel määral muudetakse või kui liikmekjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

3.12 Ühingu põhikirja punktides 4.2 - 4.3 nimetatud kohustuste täitmata jätmist või tahtlikku eiramist, samuti ühingu maine kahjustamist olulisel määral loetakse jämedaks rikkumiseks, mis võib olla aluseks liikme väljaarvamisel ühingust.

3.13 Liikme ühingust väljaarvamise küsimuse üle otsustab juhatuse ettepanekul volinike koosolek, kes teeb otsuse liikme ühingust väljaarvamise või väljaarvamisest keeldumise kohta hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul, arvates juhatuselt vastavasisulise ettepaneku saamise kuupäevast. Juhul, kui volinike koosolek on otsustanud liikme ühingust välja arvata, siis saadetakse motiveeritud otsuse ärakiri hiljemalt 3 (kolme) kalendripäeva jooksul, arvates otsuse tegemise kuupäevast, ühingust välja arvatud liikmele. Liige loetakse ühingust välja arvatuks volinike koosoleku otsuse tegemise kuupäevast alates.

3.14 Volinike koosoleku otsusega mittenõustumise korral liikme ühingust väljaarvamisekohta on väljaarvatud liikmel õigus vahetult 3 (kolme) kuu jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise kuupäevast, pöörduda kohtusse.

4 LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1 Ühingu liikmel on õigus:

4.1.1 osaleda otsuste vastuvõtmisel liikme üldkoosolekul kas isiklikult või oma esindaja kaudu;
4.1.2. saada teavet juhatuse kaudu liikmete üldkoosoleku või volinike koosoleku toimumise ja päevakorra küsimustes;
4.1.3 nõuda juhatuselt liikmete üldkoosoleku kokkukutsumist seaduses ettenähtud tingimustel;
4.1.4 esitada volinike kaudu liikmete üldkoosolekul ettepanekuid ja arvamusi;
4.1.5 osaleda juhatuse liikmete valimises ja olla valitud juhatuse liikmeks;
4.1.6 osaleda volinike valimises ja olla valitud volinikuks;
4.1.7 saada juhatuselt ühingu juhtimise kohta käivat teavet;
4.1.8 esitada liikmete üldkoosolekul volinike kaudu kirjalikke arupärimisi ja ettepanekuid ühingu juhtimisorganite tegevuse kohta;
4.1.9 võtta osa ühingu tegevusest ja ühingu poolt korraldatavatest ning läbiviidavatest üritustest;
4. 1. 10 saada ergutusi ja autasusid ühingu tegevusele kaasaaitamise eest juhatuse poolt kehtestatud korras;

4.2 Uhingu liige on kohustatud:

4.2.1 järgima käesoleva põhikirja nõudeid ning täitma ühingu juhtimisorganite otsuseid;
4.2.2 hoidma talle usaldatud ühingu vara;
4.2.3 tasuma ühingule liikme aastamakseid õigeaegselt ning vastavalt volinike koosoleku poolt määratud korrale.
4.3 Volinike koosoleku otsusega on õigus panna ühingu liikmetele ka täiendavaid kohustusi.
4.4 Liikmete aastamaksete suurused, nende muutmise, tasumise tähtaja ja korra määrab kindlaks iga aasta detsembris toimuv volinike koosolek.

5 ÜLDKOOSOLEK

5.1 Liikmete üldkoosolek on ühingu kõrgeim juhtimisorgan.

5.2 Igal liikmel on liikmete üldkoosolekul üks hääl.

5.3 Liikmete üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

5.3.1 põhikirja muutmine,
5.3.2 ühingu eesmärkide muutmine;
5.3.3 volinike määramine,
5.3.4 juhatuse liikme ja volinikuga tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
5.3.5 ühingu ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustamine;
5.3.6 ühingu likvideerimiskomisjoni liikmete valimine, nende volituste tähtaja ja töötasustamise korra määramine;
5.3.7 ühingu majandusaasta aruande kinnitamine.

5.4 Liikinete üldkoosoleku kutsub kokku juhatus majandusaasta aruande kinnitamiseks ja teistes põhikirjas ja seaduses sätestatud olulistes küsimustes otsuste vastuvõtmiseks, samuti juhtudel, kui seda nõuavad ühingu huvid või sellekohase põhjendatud kirjaliku taotluse on esitanud vähemalt 1/10 ühingu liikmetest.

5.5 Liikmete üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast teatab juhatus ühingu liikmetele vähemalt 2 (kaks) nädalat ette.

5.6 Liikmete üldkoosolek on õigustatud võtma vastu otsuseid, kui liikmete üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest või nende esindajatest.

5.7 Ühingu liige võib osaleda ja hääletada liikmete üldkoosolekul kas isiklikult või esindaja vahendusel, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Liikme esindajaks võib olla ainult teine ühingu liige.

5.8 Kui soovitakse võtta vastu otsust küsimuses, mida juhatus liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei märkinud, saab seda teha vaid juhul, kui liikmete üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik ühingu liikmed.

5.9 Kui on rikutud liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid, on liikmete üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ainult juhul, kui liikmete üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik ühingu liikmed.

5.10 Liikmete üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole liikmete üldkoosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest. Põhikirja muutmise ja ühingu ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ning lõpetamise otsused on vastu võetud, kui nende poolt hääletab üle 2/3 liikmete üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

5.11 Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek. Liikmete üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

5.12 Liikmete üldkoosolek saab otsuseid vastu võtta ka liikmete üldkoosolekut kokku kutsumata. Sel juhul saadab juhatus igale ühingu liikmele kirja teel otsuse projekti. Otsus on vastu võetud, kui sellele on kirjalikult andnud vastuse kõik ühingu liikmed.

6 VOLINIKE KOOSOLEK

6.1 Volinike koosolek on juhtimisorgan, kes võtab liikmete üldkoosoleku tasandil vastu otsuseid käesoleva põhikirjaga määratud ulatuses. Igal volinikul on otsuste vastuvõtmisel üks hääl. Volinike koosoleku kutsub kokku juhatus.

6.2 Volinikud määrab liikmete üldkoosolek 5-liikmelisena.

6.3 Volinik peab olema olnud ühingu liige vähemalt 1 (üks) aasta.

6.4 Volinikud määratakse ametisse 3-ks (kolmeks) aastaks.

6.5 Liikmete üldkoosoleku otsusega võidakse volinikke ennetähtaegselt ametist vabastada üksnes ühingu juhtimise võimetuse ilmnemise ja käesoleva põhikirja p-s 3.12 ilmnenud asjaolude korral.

6.6 Volinike koosolek:

6.6.1 määrab kindlaks ühingu arengukavad;
6.6.2 otsustab põhikirja täiendamise üle;
6.6.3 viib põhikirja vastavusse ja kohaldab põhikirja vastavalt kehtivale seadusandlusele,
6.6.4 määrab kindlaks liikmete aastamaksete suurused, muutmise ning nende tasurmise tähtaja ja korra,
6.6.5 valib ja kutsub ennetähtaegselt tagasi ühingu juhatuse liikmed;
6.6.6 otsustab uhingu liikmete ühingust väljaarvamise küsimuse;
6.6.7 otsustab ühingu osalemise liitudes ja teistes ühendustes;
6.6.8 lahendab muid küsimusi, mis seaduse või käesoleva põhikirja alusel ei kuulu
juhatuse või üldkoosoleku ainupädevusse.

6.7 Volinike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui volinike koosolekul osaleb või on esindatud üle poole volinikest või nende esindajatest.

6.8 Volinik võib osaleda ja hääletada volinike koosolekul kas isiklikult või esindaja kaudu, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Voliniku esindajaks võib olla ainult teine volinik.

6.9 Volinike otsus on vastu võetud, kui otsuse tegemise poolt hääletab üle poole volinikest või nende esindajatest. Põhikirja täiendamise ja liikme ühingust väljaarvamise otsused on vastu võetud, kui otsuse tegemise poolt hääletab vähemalt 213 volinike koosolekul osalenud volinikest või nende esindajatest.

  1. JUHATUS

7.1 Ühingu juhtimis- ja esindusorganiks on 7-liikmeline juhatus.

7.2 Iga juhatuse liige esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.

7.3 Juhatuse liige valitakse 3-ks (kolmeks) aastaks.

7.4 Juhatus:

7.4.1 teostab ühingu igapäevast juhtimist ja korraldab ühingu jooksvat tööd;
7.4.2 tagab liikmete üldkoosoleku ja volinike koosoleku otsuste täideviimise;
7.4.3 korraldab ühingu raamatupidamist;
7.4.4 koostab majandusaasta aruande ja esitab selle liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks;
7.4.5 vaatab läbi ühingu liikmeks astuda soovijate avaldused, võtab uusi liikmeid vastu
ühingusse ja rahuldab ühingu liikme liikmeskonnast lahkumise avaldused;
7.4.6 peab arvestust ühingu liikmeskonna kohta;
7.4.7 kogub liikmete aastamakseid ning peab nende kohta arvestust;
7.4.8 kutsub kokku volinike koosoleku ja liikmete üldkoosoleku;
7.4.9 annab aru oma tegevusest volinike koosolekule või liikmete üldkoosolekule;
7.4.10 sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ühingu palgaliste töötajatega.

7.5 Juhatuse liikme äraoleku ajal täidab tema kohustusi kirjaliku volikirja alusel teine juhatuse liige. Kui on ära kõik juhatuse liikmed, võivad juhatuse liikmeid asendada kirjaliku volikirja alusel kolmandad isikud, kelle poolt sel perioodil vastu võetud otsused või tehtud tehingud jõustuvad juhatuse liikmete poolt hilisemal heakskiitmisel.

7.6 lga aasta esimesel volinike koosolekul esitavad juhatuse liikmed volinike koosolekule juhatuse eelmise aasta tegevuse kohta aruande. Juhatus peab andma volinikele ka muul ajal juhtimise kohta vajalikku teavet.

7.7 Juhatus võib otsuseid vastu võtta juhatuse koosolekul, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest või nende esindajatest.

7.8 Juhatuse otsus on juhatuse koosolekul vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul kohalolnud juhatuse liikmetest või nende esindajatest.

7.9 Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt.

8 MAJANDUSAASTA ARUANNE

8.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande.

8.2 Majandusaasta aruande esitab juhatus kinnitamiseks liikmete üldkoosolekule.

8.3 Majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

9 LÕPETAMINE

9.1 Ühing lõpetatakse:

9.1.1 liikmete üldkoosoleku otsusega,
9.1.2 pankrotimenetluse alustamisel ühingu vastu;
9.1.3 ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
9.1.4 liikmete üldkoosoleku võimetuse korral määrata volinikud.

9.2 Lõpetamise võib alati otsustada liikmete üldkoosoleku otsusega. Sel juhul esitab juhatus avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse. Avaldusele tuleb lisada liikmete üldkoosoleku otsus.

9.3 Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et ühingul on vara vähem, kui võetud kohustusi.

9.4 Lõpetamisel toimub ühingu likvideerimine. Likvideerijad määrab liikmete üldkoosolek. Juhatuse avalduse alusel kantakse likvideerijad registrisse.

9.5 Likvideerijad lõpetavad ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, kui see on vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad allesjäänud vara enda poolt määratud üldkasulikuks otstarbeks.

9.6 Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse ühingu registrist kustutamiseks. Likvideerijad määravad ühe endi hulgast, kelle kätte antakse hoiule ühingu dokumendid. Dokumentide hoidja nimi kantakse likvideerijate avalduse põhjal registrisse.

Mittetulundusühingu Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts põhikiri võeti vastu 11.06.1998.a. toimunud liikmete üldkoosolekul.