Tartu Observatooriumi Aastaraamat
2003

Sisukord





Eessõna

Eessõna Ülevaade Tartu Observatooriumi töödest-tegemistest 2003. aastal on traditsioonilise ülesehitusega. Inglise keeles ilmub ta sellisena juba kolmeteistkümnendat korda, eesti keeles aga teist aastat.

Vaadates tagasi aastale 2003 kipuvad kõigepealt meenuma aasta alguse skandaalihõngulised segadused teaduse sihtfinantseerimise ümber ning aasta läbi kestnud diskussioonid teaduse rahastamise süsteemi üle Eestis. Vahest aga veelgi olulisem oli Riigikogu valimine ja uue valitsuse moodustamine. Üllatuslikult valiti meie ammune kolleeg ja koostööpartner akadeemik Ene Ergma Riigikogu esimeheks. On küll veidi kahju, et selle tõttu pole Tartu Ülikoolis enam astrofüüsika professorit, kuid selle kaalub üles uhkus, et riigi tähtsuselt teine isik on astronoom. Uuel haridus- ja teadusministril õnnestus lisaeelarve abil veidi tasandada sihtfinantseerimisel tehtud ülekohut. Kuigi Observatooriumis jäi see summa 2002. aasta omast väiksemaks, õnnestus siiski pisut tõsta töötajate palka.

Teadusproduktsiooni hulka väljendavad 29 artiklit ajakirjades ja 22 konverentsikogumikes. Eraldi märkimist väärib Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud mahukas "Eesti kiirguskliima teatmik", mille andis välja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ja mis on pühendatud akadeemik Juhan Rossi (1925-2002) mälestusele.

On rõõmustav, et üle tüki aja kaitses meie töötaja - Ivan Suhhonenko - doktoriväitekirja. Aasta lõpul suundus ta aga mõneks ajaks Soome, jätkama meie koostöösuhteid Tuorla Observatooriumiga. Kuigi meie Observatooriumi töötajate arv 2003. aasta jooksul veidi vähenes, liitus 2004. aasta algul meiega mitu noort teadusetegijat.

Atmosfääri seire töörühm korraldas märtsis 2003 Tartus Põhjamaade Osoonigrupi töökohtumise, millest võttis osa 23 teadlast. 3. juunil toimus Tõraveres Eesti kaugseire seminar, mis tõi kokku 50 huvilist. Rahvusvaheline koostöö jätkus teadusele tavapärasel viisil. Selle ühe aspektina osalesid meie kosmoloogid kahes Euroopa Komisjonile saadetud 6. Raamprogrammi projektitaotluses. Kahjuks kumbki väga tihedast sõelast läbi ei läinud, kuid katseid jätkatakse. Küll aga on käivitunud Euroopa Liidu programm OPTICON, mis kõrvaldaks rahalised probleemid meie astronoomide ligipääsul Euroopa suurematele teleskoopidele - kui vaid jätkuks piisavalt häid vaatlusaja taotlusi.

Riigi teaduspreemiate jagajad on kahel aastal järjest tunnustanud astronoome: 2002. aastal sai täppisteaduste preemia akadeemik Ene Ergma, 2003. aastal tuli aga "peavõit" - elutöö preemia - akadeemik Jaan Einastole. Ning seda elutööd jätkab ta tänini imekspandava aktiivsusega. Andku see tunnustus kõigile meie teadlastele indu, leidmaks seda "õiget pähklit", mille katkihammustamine aitaks jõuda ja püsida maailma tipptasemel.


Laurits Leedjärv

Direktor


Ülevaade

Uurimisteemad ja grandid

2003. aastal algas Tartu Observatooriumis kolme uue sihtfinantseeritava teadusteema täitmine:

Lisaks rahastas Eesti Teadusfond 12 granti:

  1. Grant 4140: V. Russak - Atmosfääri muutlike komponentide ja nende varieeruvuse uurimine optilise sondeerimise meetodil - 90 kEEK.
  2. Grant 4695: J. Einasto - Universumi struktuuri evolutsioon kaugest minevikust tänapäevani - 230 kEEK.
  3. Grant 4696: T. Nilson - Satelliidipiltide aegridade analüüs taimestiku muutuste hindamiseks - 185 kEEK.
  4. Grant 4697: J. Pelt - Suure täpsusega statistilised meetodid astronoomias - 70 kEEK.
  5. Grant 4698: U. Peterson - Mahajäetud põllumaade metsastumine Eestis ja naaberriikides satelliidipiltidelt hinnatuna - 135 kEEK.
  6. Grant 4699: M. Sulev - Energiametsa (hall lepp ja paju) kiirgusreziim, arhitektuur ja biomassi toodang Eesti tingimustes - 150 kEEK.
  7. Grant 4701: A.-E. Sapar - Tähespektrid ja kiirguslevi: teooriast mudelarvutusteni - 100 kEEK.
  8. Grant 4702: J. Vennik - Galaktikate ja nende allsüsteemide ehitus erinevatel arenguetappidel - 180 kEEK.
  9. Grant 5003: T. Kipper - Suure absoluutheledusega mittestatsionaarsete tähtede evolutsioon - 200 kEEK.
  10. Grant 5004: O. Kärner - Globaalsete temperatuuriridade modelleerimine - 35 kEEK.
  11. Grant 5347: M. Gramann - Superparvede, parvede ja galaktikate dünaamiline evolutsioon Universumis - 80 kEEK.
  12. Grant 5348: U. Veismann - Atmosfääri optiliste parameetrite mõju Päikese ultraviolettkiirgusele maapinnal - 100 kEEK.

Osaleti ka teistes projektides:

Nende teemade ja projektide raames tehtust leidub põhjalikum ülevaade peatükkides 3-5.

Observatooriumi struktuur ja töötajad

2003. aastal Observatooriumi struktuuris muudatusi ei toimunud.

1. mail läks 73 aasta vanuselt igaviku teele meie endine kolleeg Liia Einasto, kes matemaatik-programmeerijana aitas paljude astronoomide keerulisi arvutussoove omaaegsetele arvutitele vastuvõetavaks teha.

1. septembril lahkus meie hulgast endine kolleeg Leo Sorgsepp (75). Lähiskaksiktähtede vaatlejast elementaarosakeste teoreetikuks kasvanud teadusemees töötas Observatooriumis üle 40 aasta. Ta jääb meie mälestustesse eelkõige originaalse mõtlejana.

Veel üks valus kaotus tuli üle elada 26. oktoobril, kui siitilmast lahkus taimkatte seire töörühma lepinguline teadur Vello Ross (68). V. Ross oli samuti väga staazikas kaastöötaja, kes pärast vahepealset kõrvalepõiget Eesti Põllumajandusülikooli tuli 1993. a tagasi Observatooriumisse energiavõsa projekti arendama.

2003. a märtsis lõpetas töölepingu Observatooriumiga teadur T. Kübarsepp ning novembris tehnik V. Aas. Uusi töötajaid põhikoosseisu juurde ei tulnud.

Seisuga 1. jaanuar 2004 oli põhikohaga töötajate arv 54, kellest 30 on vanemteaduri või teaduri ametikohal. Teadustööga on hõivatud ka kolm inseneri ning direktor ja teadusdirektor, seega on tegelik teadustöötajate arv 35.

Autasud ja tunnustused

Mõnede meie teadlaste töö pälvis tunnustamist ka väljaspool kitsast kolleegide ringi. Tähtsaim sedalaadi sündmus toimus Eesti Vabariigi 85. aastapäeval, kui akadeemik Jaan Einastole anti kätte riigi teaduspreemia elutöö eest. Jaan Einasto rohkem kui poole sajandi pikkune teadustöö galaktikate dünaamika, tumeda aine ja Universumi suuremastaabilise struktuuri alal on toonud talle ülemaailmse tuntuse ning aidanud tutvustada Tartu Observatooriumi Eestis ja kaugemalgi.

Eesti Looduseuurijate Selts valis oma 150. aastapäeva eel uusi auliikmeid. Üheks nendest sai samuti akadeemik Jaan Einasto.

Ajakiri "Akadeemia" hindas 2003. aastal ilmunud artikleid. Realia valdkonnas tunnistati parimaks Kalju Eerme põhjalik kirjutis "Muutumatu kliima tähendaks ajaloo lõppu" (Akadeemia, nr 10, 2051-2085, 2003).

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Eelsalu allfondi stipendiumi pälvisid Viivi Russak (Eesti kiirguskliima teatmiku koostamiseks) ja Tartu Ülikooli doktorant Taavi Pae.

Aparatuur ja seadmed

2003. aastal märkimisväärseid aparatuuri uuendamisi ei toimunud. Nagu tavaliselt, täiustati pidevalt arvutustehnikat, nii personaalarvuteid kui keskserverit. Algasid ettevalmistused meid välismaailmaga ühendava raadioreleeliini laiendamiseks.

Atmosfääri seire töörühm muretses oktoobris 2003 firma Avantes fiiberoptikaga spektromeetri AvaSpec-256, mis töötab lainepikkuste vahemikus 240-440 nm, lahutusvõime 0.8 nm. Päikese ultraviolettkiirguse mõõtmistes lisatakse sellega senisele lairiba fotomeetriale kiirguse spektraalse energiajaotuse detailne registreerimine. Spektrid võimaldavad täpsustada ultraviolettkiirguse levi sõltuvust atmosfääri seisundist, aga samuti määrata tema efektiivset mõju biosfääri liikidele ja kooslustele (põllukultuurid, mets) ning tehisobjektidele (plastmassid, värvid).

M. Pehk valmistas taimkatte heleduskoefitsientide mõõtmiseks sobiva välispektromeetri katseeksemplari, mis töötab keskmises infrapunases spektripiirkonnas.

Astronoomilised vaatlused jätkusid tavapärasel viisil. 1.5 m teleskoobiga tehti spektraalvaatlusi 58 ööl ning 0.6 m teleskoobiga fotomeetrilisi vaatlusi 21 ööl.

Eelarve

Riigieelarvest eraldati Tartu Observatooriumile 2003. aastal 9,731 miljonit krooni (9731 kEEK), sealhulgas 5635 kEEK sihtfinantseeritavatele teemadele, 2426 kEEK infrastruktuuri kuludeks, 1510 kEEK Eesti Teadusfondi grantidena ja 160 kEEK kapitaalremondiks (peahoone sissepääsud).

Kulud jagunesid ligikaudu järgnevalt:

Lisaks oli meie kasutada 787 kEEK Euroopa Liidu jm lepingutest. 2003. a lõpul oli Observatooriumi teadlaste keskmine töötasu 8003 EEK.

Teadusnõukogu töö

Praegune teadusnõukogu koosseis on järgmine:
  1. L. Leedjärv, direktor, Ph.D. (teadusnõukogu esimees),
  2. T. Viik, teadusdirektor, D.Sc. (teadusnõukogu aseesimees),
  3. J. Einasto, vanemteadur, D.Sc., Eesti TA akadeemik,
  4. E. Ergma, Riigikogu esimees, D.Sc., Eesti TA akadeemik,
  5. M. Jõeveer, vanemteadur, Ph.D.,
  6. T. Kipper, osakonna juhataja, D.Sc.,
  7. A. Kuusk, vanemteadur, D.Sc.,
  8. T. Nugis, vanemteadur, Ph.D.,
  9. T. Nilson, osakonna juhataja, D.Sc.,
  10. R. Rõõm, Tartu Ülikooli professor, Ph.D.,
  11. E. Saar, osakonna juhataja, D.Sc.,
  12. A. Sapar, vanemteadur, D.Sc., Eesti TA akadeemik,
  13. U. Veismann, vanemteadur, Ph.D.

Teadusnõukogu pidas 12 koosolekut, kuulati järgmisi teaduslikke ettekandeid:

Jaanuar - I. Pustõlnik: Valgete kääbuste eelkäijad üksikobjektidena ja kaksiksüsteemi koosseisus.
Veebruar - U. Haud: Linnutee H I komponendid.
Märts - T. Nilson: Taimkatte analüsaatori andmetöötlusest.
Aprill - T. Kipper: Ebatavaline muutlik täht V838 Mon.
Mai - P. Traat: Noortest ja vanadest galaktikatest ning arengustsenaariumide iseärasustest.
Juuni - K. Annuk: Wolf-Rayet tähtede spektraalmuutlikkusest.
Oktoober - A. Kuusk, M. Lang, T. Nilson: Metsa alustaimestiku peegeldumisspektrid.
November - I. Kolka: Emissioonijoontega tähed ja satelliidi GAIA fotomeetriline süsteem.
Detsember - O. Kärner: Kliimal on raske muutuda.

Muid teadusnõukogu tegemisi:

Suhted avalikkusega

Tartu Observatoorium on jätkuvalt populaarne ekskursioonide sihtpunkt - 2003. aastal käis siin 214 gruppi ligikaudu 6000 külastajaga. Meie giidid K. Annuk, I. Kolka, L. Leedjärv, A. Puss, I. Pustõlnik, M. Ruusalepp, J. Vennik ja T. Viik rääkisid huvilistele astronoomia ja atmosfäärifüüsika põhiteadmisi ja uudiseid.

Üks uudne episood suhtlemisel avalikkusega leidis aset 29. mail, kui tuntud mahlade jm jookide tootja AS Ösel Foods tähistas oma 10. sünnipäeva vabaõhupeoga Tõraveres. Kõik ligi 250 peokülalist said tutvuda Observatooriumi vaatamisväärsustega ja külastada Meteoroloogiajaama. Peoperemehe soovil paluti külalistel mitte tuua kingitusi, vaid selle asemel teha annetus Tartu Observatooriumile virtuaalplanetaariumi muretsemiseks. Tänu lahketele annetajatele ongi nüüdseks ostetud meediaprojektor ning programm "Starry Night", millega saab suurele ekraanile simuleerida kõiki planetaariumi efekte ja muudki. Olgu kõik annetajad siinkohal tänuga nimetatud: OÜ Algol-Eesti, OÜ Saarte Investeering, Järva Tarbijate Ühistu, Tetra Pak Estonia AS, Cortex Eesti AS, AS Alexela Oil, Põlva Tarbijate Ühistu, AS Eesti Telefon (nüüdne Elion Ettevõtted AS), DC Baltic Container Transport, Linda Nektar AS, OÜ Dada AD, OÜ Mediapool, AS Hansapank, ETPV Trükikoja AS, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Kelli Vilu, Ester Tuiksoo, OÜ Vatson &Vatson, Raps Eesti OÜ, AS Pricewaterhousecoopers, AS Tsenter, Tartu Tarbijate Kooperatiiv TÜ, S-Marten AS, OY Biofincon AB (Soome) ja Doehler Scandinavia A/S Torvet (Taani). Virtuaalplanetaariumi projekti täielikuks õnnestumiseks andis oma osa ka Nõo Vallavalitsus, kes eraldas raha suure ekraani ostmiseks.

Toimusid kaks õppepäeva, kus Tallinna ja Jõgevamaa füüsika- ja matemaatikaõpetajatele tutvustati astronoomia viimaseid uudiseid. Kevadel toimunud kolmel avalikul vaatlusõhtul näidati sadadele huvilistele planeete Jupiter ja Saturn, sügisel aga kahel õhtul planeeti Marss.

Tartu Tähetorni juures tegutseva Astronoomiaringi liikmed korraldasid avalikke vaatlusõhtuid ja pidasid loenguid. Nende organiseerida on juba aastaid olnud astronoomiahuviliste suvised kokkutulekud. 2003. aasta kokkutulek toimus 8.-12. augustini Tõraveres, selle korraldamisse andsid tubli panuse M. Ruusalepp, K. Annuk jt Observatooriumi töötajad. Kokkutuleku peategelaseks oli planeet Marss, millele pühendati suur osa loenguid ja vaatlusi (viimaseid küll ilm eriti ei soosinud). Üheks päevaks liitusid 110 astronoomiahuvilisega ka 26 ilmaennustajat ja -huvilist.

Nagu tavaliselt, esinesid meie teadlased mitmete avalike loengutega, andsid intervjuusid raadios ja televisioonis ning vastasid paljudele telefoniküsimustele. Viimaste arv kasvas märgatavalt 2003. aasta oktoobris-novembris, kui leidis aset Päikese aktiivsuse ootamatu tõus. Keskkonnaministeerium tellis U. Veismannilt spetsiaalse brošüüri "Päike, osoonikiht ja inimene".

Jätkati Tähetorni Kalendri väljaandmist, see ilmus juba 80-ndat korda.

Pilk tulevikku

2004. aasta algul tundub tulevik ehk veidi lootusrikkam kui mõnel varasemal aastal. Üle tüki aja on Eestil Valitsus ja Riigikogu, kes näivad paremini mõistvat teaduse olemust ja vajadusi. 2004. aasta riigieelarves on kõik teadusraha "kolm vaala" - sihtfinantseerimine, infrastruktuuri kulud ja Eesti Teadusfondi grandid - suuremad kui eelmisel aastal; oluliselt suurenes tippkeskuste finantseerimine. Valitsus on lubanud käivitada programmi teadusasutuste infrastruktuuri parandamiseks. Ka eurorahad samaks otstarbeks on silmapiiril ...

Kõik see muidugi ei tähenda, et võiksime Tartu Observatooriumis rahulikult keskenduda vaid taevastele asjadele ja loota, et elu läheb ise paremaks. Tuleb siiski pingutada, eelkõige selle nimel, et andekad noored võiksid kõhklusteta siduda oma tuleviku teadustööga astrofüüsika või atmosfäärifüüsika vallas. Seda, et noortel huvi on, näitab muuhulgas näiteks asjaolu, et Tartu Ülikoolis alustas 2003. a doktoriõpinguid korraga 5 astrofüüsika eriala doktoranti, kõik Observatooriumi teadlaste juhendamisel. Loodame, et tulevikus saavad neist ning teistest doktorantidest ja magistrantidest meie teadustöötajad, kellele saame maksta ka korralikku palka. Palk on muidugi väga oluline, kuid mitte ainus komponent teadlase rahulolus. Ka töökeskkond ja -vahendid peavad olema tasemel, mis võimaldab tipptasemel teadust teha. Praegu teeb Eestis esimesi samme Grid ehk globaalne hajusarvutussüsteem. Varem või hiljem peame ka meie sellega liituma. Meie kohuseks on hoida oma teleskoobid, kaamerad, kiirgusvastuvõtjad jms sellisel tasemel, et üliõpilased saaksid aimu, kuidas käivad tänapäevased astronoomilised vaatlused suurtes observatooriumides. Sama printsiip kehtib muidugi ka atmosfäärifüüsika uurimisvahendite kohta.

Tänuavaldused

Meie teadlased on saanud rahalist või muud toetust paljudelt asutustelt üle maailma. Oleme tänulikud kõigile toetajatele, nende nimed leiate inglisekeelsest osast leheküljel [*].

Struktuuride areng Universumis kaugest minevikust tänapäevani

Galaktikate jaotus suurtes mastaapides

J. Einasto ja G. Hütsi koos M. Einasto, P. Heinämäki, E. Saare, ja D. Tuckeriga jätkasid Las Campanase punanihete kataloogi ja Sloani galaktikakataloogi (Sloan Digital Sky Survey, edaspidi SDSS) galaktikate abil määratud tihedusvälja uurimist. Tihedusvälja leidmisel on oluline selektsiooni arvestamine: kaugemates piirkondades pole nõrgemad galaktikad nähtavad, mistõttu need parved, kus heledaid galaktikaid pole, muutuvad täiesti nähtamatuks, ning parved, kus leidub heledaid galaktikaid, muutuvad nõrgemaks. Selektsiooni arvestamiseks galaktikaparvede heleduste määramisel töötati välja kaks meetodit: esimese puhul leitakse galaktikaparvede heledus galaktikate heledusfunktsiooni abil, mis erineb superparvede heleduse määramiseks kasutatud heledusfunktsioonist ning võtab arvesse asjaolu, et kaugemal pole nõrgad galaktikad vaadeldavad; teise meetodi puhul korrigeeritakse parvede heledusi selektsiooniefekti arvel. Statistiliselt annavad mõlemad meetodid samaväärsed tulemused.

Tihedusväli arvutati kahe silumisraadiusega, 0.8 ja 10 megaparsekit. Esimene annab suure lahutusega tihedusvälja, mille abil saab leida galaktikaparved ja määrata nende asukohad ja heledused. Suure silumisraadiusega tihedusväli sobib superparvede leidmiseks, samuti parvede kosmoloogilise ümbruse tiheduse iseloomustamiseks. Las Campanase ülevaates leiti 950-1285 tihedusvälja parve ja 15-19 superparve iga kihi kohta. Sloani ülevaade on mõnevõrra sügavam, seetõttu on selle ülevaate kihtides leitud 2300-2800 parve ja 16-24 superparve kihis. Määrati tihedusvälja parvede jaotus heleduse järgi (heledusfunktsioon), mis on hästi esitatav analüütilise Schechteri mudeliga. Määrati mudeli parameetrid ja nende vead, ning leiti ka superparvede heleduste jaotusfunktsioon.

Galaktikate superparved

M. Einasto kirjeldas nende superparvede, mida lõikavad Las Campanase ülevaate kihid, üldiseid omadusi, nende koostist (röntgenparvede ja raadioparvede olemasolu) ja ehitust. See analüüs näitas, missugust lisainfot annab superparvede ja superparvede-tühikute võrgustiku kohta sügavate õhukeste galaktikavalimite kasutamine.

Joonis: SDSS varaste andmete põhjal leitud tihedusvälja parved (mustad kerad kahes kitsas valimis) rikaste (Abelli) parvedega (halltoonised kerad). Parved on näidatud niisuguse vaatenurga alt, et õhuke SDSS valim on näha kitsa viiluna. Joonisel on kujutatud ainult niisugused Abelli parved, mis kuuluvad rikastesse, vähemalt kaheksa liikmesparvega superparvedesse. SDSS valimi põhjapoolne viil (joonisel paremal) läbib mitmeid väga rikkaid superparvi, arvatavasti sellepärast on põhjapoolses viilus SDSS kõige heledamad parved umbes kaks korda heledamad kui lõunapoolses viilus (vasakul).

M. Einasto näitas, et galaktikate tihedusvälja põhjal leitud superparved, mis läbivad Abelli parvede järgi leitud superparvi, on rikkamad ja heledamad, kui sellised galaktikate tihedusvälja põhjal leitud superparved, mis asuvad Abelli parvede järgi leitud superparvedest kaugel. Need erinevused superparvede vahel (samuti gruppide omaduste erinevused rikastes ja vaestes superparvedes) võivad olla põhjuseks, miks on SDSS ülevaate põhjal leitud gruppide omadused põhja- ja lõunataevas erinevad: SDSS ülevaate põhjapoolne osa läbib mitmeid rikkaid superparvi, lõunapoolne osa aga suhteliselt hõredat ala, kus domineerivad tühikud.

M. Einasto uuris superparvi ka $N$-keha mudelite põhjal. Ta leidis modelleeritud parvede põhjal superparved ning uuris nende ruumjaotust ning omadusi.

Galaktikaparved

J. ja M. Einasto uurisid parvede heleduste sõltuvust nende ümbruse tihedusest. Tulemused näitavad, et tihedates piirkondades (superparvede tsentraalosad) on parved kuni 10 korda heledamad kui parved hõredates piirkondades (tühikutes). Parvede ja superparvede massid on erinevad ka erinevates taevapiirkondades: Sloani kataloogi põhjapoolses kihis on massiivsed parved ja superparved umbes 2 korda suurema massiga kui lõunapoolses kihis asuvad parved ja superparved. See tulemus kinnitab süsteemide hierarhiat Universumis: kosmoloogiline ümbrus mängib olulist rolli gruppide ja parvede kujunemisel ja arengul. Varem oli süsteemide hierarhiat uuritud põhiliselt tühikute omaduste kaudu.

Saadud tulemusi võrreldi numbrilistest simulatsioonidest leitud parvede omadustega. Selgub, et parvede heleduste ja masside sõltuvus ümbruse tihedusest esineb mudelites isegi suuremal määral, st kontrast tihedates ja hõredates piirkondades asuvate parvede masside vahel on suurem kui leitud vaatlustest. See erinevus on tõenäoselt seletatav mudelite suurema lahutusvõimega. J. Einasto esitas tulemused rahvusvahelisel konverentsil Rio de Janeiros.

E. Tago jätkas galaktikaparvede andmebaasi täiendamist (koostöös H. Andernachiga, Guanajuato Observatoorium, Mehhiko), mis hetkel sisaldab ligi 3430 parve punanihet ja 1595 parve kiiruste dispersiooni. Esmakordselt kasutati kataloogi rikkalikku kiiruste dispersioonide valimit parvede mass/heleduse suhte ja Universumi ainetiheduse $\Omega_ \mathrm{m}$ hindamiseks (koostöös kaasautoritega Kreekast ja Mehhikost). Leitud $\Omega_ \mathrm{m}$ väärtus 0.23 on kooskõlas üldtunnustatud kosmoloogilise mudeliga.

E. Tago alustas ulatuslike ülevaadete (nn. 2dF ehk 2-kraadi välja ja SDSS) galaktikate ruumjaotuse uurimist. 2dF ülevaate 250 000 galaktikast on avaldatud kõik galaktikate punanihked. Sloani ülevaatest on avaldatud eelväljaanne EDR (ligi 40 000 galaktika punanihet) ja esimene väljaanne DR1 (110 000 galaktika punanihet), on alustatud ka nende uurimist. SDSS DR1 galaktikate põhjal on klasteranalüüsi kasutades leitud ulatuslik gruppide ja parvede kataloog, et uurida nende süsteemide omadusi ja leida tihedusväli. See uuring on alles pooleli ja vajab galaktikate heledusfunktsiooni ning selle põhjal tehtavate tihedusparandite täpsemat määramist.

TÜ üliõpilane (nüüdne magistrant) J. Liivamägi tegeles E. Saare juhendamisel parvede automaatse leidmisega uutest radiaalkiiruse kataloogidest (SDSS näitel) ja leitud parvede taandamisega reaalruumi, et saada tõene pilt galaktikate ruumjaotusest. Ta kasutas selleks pidevate anisotroopsete pisilainete (wavelets) tehnikat. Esimesed tulemused, mis esitati bakalaureusetöös, on positiivsed. Idee töötab ja praegu arendab J. Liivamägi seda edasi, et saada universaalne praktiliseks rakenduseks sobiv meetod.

M. Gramann ja I. Suhhonenko uurisid täpsemalt galaktikaparvede omakiiruste jaotusfunktsiooni standardsetes kosmoloogilistes mudelites, kus algne tiheduse ja kiiruste väli on juhuslik Gaussi väli. Nad kasutasid erinevaid retsepte galaktikaparvede koostamiseks numbrilistes mudelites, tihedusmaksimumide leidmisel põhinevat meetodit DENSMAX ja klasteranalüüsi meetodit FOF. Nad leidsid, et DENSMAX parvede kiiruste jaotusfunktsioon on sarnane Gaussi jaotusega. Väikese massiga FOF parvede jaotusfunktsioon erineb aga Gaussi jaotusest - suure kiirusega parvi on rohkem, kui seda ennustab Gaussi jaotus.

Galaktikagrupid

J. Vennik jätkas galaktikagrupi LGG 16 (peagalaktika IC 65) fotomeetrilist uurimist. Grupi liikmeskonda täpsustati galaktikate heledusjaotusest ja värvusindeksitest tuletatud uute valikukriteeriumite alusel, kasutades andmetöötluspaketti SExtractor. Uute kääbusliikmete selekteerimisel kasutati Binggeli poolt varemleitud empiirilist seost tsentraalse pindheleduse ja koguheleduse vahel. Heledate grupiliikmete BRIHJK värvustes tehtud pindfotomeetria näitab mõõdukaid häiritusi galaktikate välisosades. Uued fotomeetrilised andmed koos van Moorseli poolt varemleitud häiritustega neutraalse vesiniku (HI) jaotuses lubavad järeldada, et grupp on gravitatsiooniliselt seotud ning aktiivne täheteke grupi ühes heledas liikmes (UGC 608) ning mitmes kääbuskaaslases on tingitud grupiliikmete vahelistest vastasmõjudest.

M. Einasto uuris galaktikagruppide omadusi superparvedes ning võrdles erinevates superparvedes paiknevate gruppide omadusi. Ta identifitseeris hajusad galaktikagrupid rikaste (Abelli) parvede järgi leitud superparvedes, samuti niisugustes superparvedes, kus rikkaid parvi ei ole. Vastavate galaktikagruppide populatsioonide võrdlemine näitas, et galaktikagrupid Abelli parvede järgi leitud superparvedes on rikkamad, heledamad ja suuremate massidega kui niisugustes superparvedes, kus rikkaid galaktikagruppe ei ole. Ka rikaste parvede põhjal leitud superparvede äärealades on grupid vaesed ja väiksema massiga - ümbruse mõju galaktikagruppide omadustele on tugev kas siis rikaste galaktikaparvede läheduses või superparvede sees. Superparvede äärealadel või superparvedest kaugel on ümbruse mõju nõrk. See on esimene töö, mis kinnitab, et gruppide arengus on kosmoloogilise ümbruse mõju oluline, ulatudes ka suurematele superparvede skaalale.

Kaksik- ja mitmikgalaktikad

J. Vennik jätkas rahvusvahelise uurimisrühma koosseisus interakteeruvate galaktikate uurimist. Käesoleval aastal viidi lõpule galaktikate paari IC 3639 ja ESO 381-G009 fotomeetriline ja spektroskoopiline analüüs. (J. Vennik osales fotomeetrilises uuringus). BVR spektriribades ja H$\alpha$ kiirgusjoones saadud CCD-ülesvõtetel tehtud pindfotomeetria näitas, et galaktikapaari mõlemal liikmel on massiivne, tähetekkealadega ümbritsetud noor kodar, mis ilmselt suunab gaasi galaktikate keskmesse ja toidab IC 3639 aktiivset Sy 2 tüüpi tuuma. Tema paarilise tuumas toimub aga purskeline täheteke. Paari liikmete vastasmõjust annab tunnistust ka ketaste välisosade deformatsioon: kummagi galaktika ketta välisosade isofoodid on pööratud naabergalaktika suunas. Saadud tulemused lubavad järeldada, et galaktikapaar on läbinud vastastikuse lähenemise protsessis perigalaktikumi faasi, mis indutseeris aktiivse tähetekke nii komponentide tuumas kui ka kettas. See lähenemine tekitas galaktikates mõõdukaid morfoloogilisi häiritusi ja ketta ebastabiilsuse, mis viis kodara kujunemisele. Tulemused on publitseeritud ajakirjas Astrophysical Journal Suppl. Ser.

M. Jõeveer ja A. Lõhmus täiendasid varemkoostatud kaksikgalaktikate ja triplettide andmebaase uute andmetega, kasutades internetis ja kirjanduses leiduvaid galaktikate andmebaase. Kogutud valimite analüüsil otsiti meetodeid, mis võimaldaksid eristada galaktikate füüsilisi ja optilisi süsteeme. Andmete praeguse taseme juures siin lihtsat ühest lahendit ei ole. Tavaline viis on seda teha süsteemide mass-heleduse suhete $f = M/L$ alusel; probleem on selle suhte läve määramises. Varasemates kaksikgalaktikate uuringutes on selleks läveks harilikult valitud ümmargune $f = 100$ Päikese ühikutes ($H_0$ = 75 km/s/Mpc), millest suurema mass-heleduse suhtega galaktikate paarid loetakse optilisteks süsteemideks.

Kuna füüsiliste paaride liikmed vastastikku teineteist suuremal (lähedased paarid) või vähemal määral (kaugemad paarid) mõjutavad, siis põhimõtteliselt sisaldavad komponentgalaktikate omadused (heledusjaotused, interaktsioonide tunnused, morfoloogilised tüübid, spektrid jne) mitmesugust informatsiooni, mis võimaldab saada hinnanguid füüsiliste ja optiliste süsteemide mass-heledus-suhte läve kohta. Analüüsil selgus, et senikasutatud spektraaltunnused sisaldavad kahjuks vähe informatsiooni otsitava läve kohta. Samas, komponentide heledusjaotuste, interaktsioonide esinemise ja morfoloogiliste tüüpide põhjal saab hinnata füüsiliste ja optiliste paaride läve väärtust. Nende kolme andmeliigi alusel on nimetatud lävi mõnevõrra kõrgem ($\sim$20%) ülaltoodud ümmargusest väärtusest $f = 100$.

Võttes füüsiliste galaktikapaaride valimisse paarid mass-heleduse suhetega $f < 120$, kasvavad nii paaride keskmised massid kui keskmised mass-heleduse suhted ning tumeda aine osakaal süsteemides.

Üksikgalaktikad

P. Tenjes ja TÜ doktorant A. Tamm jätkasid kaugete galaktikate fotomeetrilist töötlust ja massijaotuse modelleerimist. Kaugete galaktikate uurimine võimaldab heita pilku varase Universumi struktuurile ja omadustele. Kasutades Hubble'i kosmoseteleskoobi fotomeetrilisi ning Kecki teleskoobi spektroskoopilisi vaatlusandmeid, fotometreeriti ja modelleeriti veel 4 ketasgalaktikat punanihetel 0.5-0.9. Neist üks galaktika kuulub nn. Hubble'i süvaülevaate valimisse. Leiti galaktikate ketaste mass-heleduse suhted maksimaalse ketta lähenduses $M/L_B$ = 1.3, 0.62, 0.85 ja 2.1. Galaktikate ketaste keskmine tsentraalne pindheledus B värvis on 21.4, mis nagu varem modelleeritud galaktikate puhulgi, viitab suhteliselt nõrgale evolutsioonile võrreldes lokaalsete galaktikatega. Siiani uuritud 7 galaktika kohta saadud esialgsed tulemused kinnitavad, et ka kauges (ja seega varases) Universumis leidub galaktikate vahetus läheduses olulises koguses tumedat ainet. Samas osutub, et kaugete spiraalgalaktikate heledusjaotused erinevad mõneti lähedaste spiraalgalaktikate omadest: heledus kahaneb kaugete galaktikate välisosades märgatavalt kiiremini. Selle nähtuse võimaliku sõltuvuse uurimine galaktika kaugusest on üks edasise töö eesmärke. Saadud tulemused on publitseeritud ajakirjas Astronomy & Astrophysics.

Joonis: Kauged galaktikad HST (Hubble'i kosmoseteleskoobi) arhiivist, kõik umbes meie Galaktika suurused. Vasakpoolne ja keskmine galaktika on punanihkelt 0.5 (Universum oli siis umbes poole noorem kui praegu), parempoolse galaktika punanihe on 0.9. Keskmine galaktika on HST tüüpiline objekt, vasakpoolne aga HST sügava välja objekt. Muidu on galaktikad suhteliselt sarnase heleduse ja morfoloogiaga, ent vasakpoolsel on nn dithering-tehnikaga saadud parem nurklahutus. Parempoolne galaktika on samuti harilik HST objekt; on näha, et suurem punanihe teeb objekti juba hägusemaks (tõsi, galaktika on ka 0.7 tähesuurust nõrgem).

P. Tenjes ja TÜ doktorant H. Eerik analüüsisid galaktikate kerasparvede allsüsteeme iseloomustavaid andmeid, et teha kindlaks, kas leidub süstemaatilisi seaduspärasusi erinevat morfoloogilist tüüpi galaktikate ja nende kerasparvede süsteemide omaduste vahel. Varasemas töös KMM algoritmi kasutades määrati kerasparvede metallilisuste jaotuste kuju uni- või bimodaalsus. Praeguseks on galaktikate valimit laiendatud 113 süsteemile. 2003. a uuriti järgmisi seoseid:

1) kerasparvede keskmised metallilisused [Fe/H] - galaktika üldparameetrid (heledus, tsentraalne värvusindeks ($V-I$), kiiruste dispersioon ja isofootide kuju);
2) kerasparvede keskmine metallilisus - allsüsteemi muud parameetrid (kerasparvede arv, erisagedus, ruumjaotusprofiil);
3) kerasparvede keskmine metallilisus - galaktika asukoha lokaalne tihedus;
4) kerasparvede allsüsteemi parameetrite omavahelised kombinatsioonid.

Sõltuvusi otsiti bimodaalse jaotusega süsteemide puhul metallivaesemas ja metallirikkamas populatsioonis eraldi. Samuti uuriti seoseid eraldi kahes heledusklassis. Senise analüüsi põhjal on saadud nõrgad lineaarsed sõltuvused (korrelatsiooniparameetrid on $R^2$ < 0.3). Metallirikkama populatsiooni jaoks saadi üldjuhul tugevamad seosed. Mitmel juhul võib märgata ühtlase sujuva ülemineku asemel järsemat hüpet suuruste väärtustes kahes erinevas galaktikate heledusklassis. Tulemused on publitseeritud ajakirjas Astronomische Nachrichten.

Meie Galaktika ehitus

U. Haud alustas Leiden/Dwingeloo H I ülevaate profiilide struktuuri kirjeldamist, avaldamiseks ajakirjas Astronomy & Astrophysics. Selle artikli aluseks olev uurimistöö on põhiliselt tehtud juba eelnevatel aastatel, kuid selle aasta algul peetud konsultatsioonidest E. Saarega tekkis idee, et senikasutatust veidi teistsuguse matemaatilise aparatuuri rakendamine võiks aidata saadud järeldusi senisest ilmekamalt esile tuua. Praktiline kontroll kinnitaski oletust ja nii on artikli teksti kirjutamine toimunud paralleelselt kogu töö kordamisega veidi muudetud metoodika alusel.

Lisaks eeltoodule alustas U. Haud ka uue töösuunaga, mille tingis asjaolu, et lõppjärku on jõudmas Leiden/Dwingeloo põhjataeva vesinikuülevaate laiendus lõunataevale. Vaatlused on tehtud Argentiina Raadioastronoomia Instituudis ning vaatlusmaterjali töötlemine on praegu käsil Saksamaal Bonni ülikooli Raadioastronoomia Instituudis. Selle instituudi kaudu on tööga seotud ka U. Haud, kelle esmaseks ülesandeks on olnud Bonnis tehtu kontroll. Ta lahutab Bonnis saadud redutseeritud profiilid Gaussi komponentideks ja teostab saadud komponentide parameetrite statistilist analüüsi. Praeguseks on töö läbinud juba 5 lähendusringi, mille käigus on oluliselt paranenud profiilide baasjoone määramine. Hetkel on põhiprobleemiks põhja- ja lõunataeva andmete kooskõlastamiseks vajaliku interpolatsioonimetoodika täpsustamine, sest senikasutatu põhjustab profiilide igas 64-ndas kanalis mürataseme ebarealistliku tõusu.

Joonis: Miinimumkauguse (MDM) ja häiritusmeetod (PM) lihtsaimal üheparameetrilisel juhul. Pooltäidetud ringid näitavad standardtähti, mille efektiivsed temperatuurid on teada. Tuletisjoon, mida kasutab PM meetod, on näidatud peenema joonega, programmtähe fotomeetriline parameeter horisontaalse punktiirjoonega, ja klassifitseerimistulemused (efektiivse temperatuuri väärtused) on näidatud vertikaalsete punktiirjoontega.

V. Maljuto jätkas uuringuid tähtede klassifitseerimise meetodite täpsustamiseks GAIA kosmoseprogrammi jaoks. GAIA projektis on praegusel momendil üheks tähtsamaks ülesandeks välja töötada klassifikatsioonimeetodid fotomeetriliste andmete põhjal Linnutee tähtede mahukate valimite füüsikaliste põhiparameetrite määramiseks. V. Maljuto võrdles kahte sagedamini rakendatavat klassifikatsioonimeetodit, minimaalkauguste meetodit ja häiritusmeetodit. Nende meetodite erinevust selgitab joon. [*], mis käsitleb lihtsaimat juhtu, kus meil on teada vaid üks klassifitseeritava tähe fotomeetriline parameeter ja üks füüsikaline parameeter (efektiivne temperatuur). V. Maljuto modifitseeris neid meetodeid ja rakendas neid Vilniuses GAIA jaoks simuleeritud andmetele, kus 12 fotomeetrilist suurust sõltusid neljast füüsikalisest parameetrist. Osutus, et minimaalkauguste meetod annab suurema täpsuse ja seda tuleks edaspidi eelistada.

V. Maljuto osales koos T. Shvelidzega (Abastumani Observatoorium, Gruusia) GAIA nn pimekatsetel. Neis osalejatele jagati simuleeritud fotomeetrilisi andmeid standard- ja programmitähtede kohta ning nende alusel pidid osalejad neile tundmatute parameetritega programmitähti klassifitseerima. Katse korraldajatele on saadetud kaks vastusekomplekti vastavalt GAIA 1X ja 2F fotomeetrilises süsteemis.

V. Maljuto osales ka väikeplaneetide positsioonide täpse määramise Dresdeni programmis ja arvutas värvusrefraktsiooni parandeid. Selle töö raames on analüüsitud eriliigilist värvusinfot. Leiti, et spektritüüpe kasutades saab mõnevõrra täpsemad positsioonid kui BV fotomeetria põhjal. Tulemused on publitseeritud ajakirjas Astronomische Nachrichten.

Metoodika arendus

Statistika

Oluline probleem galaktikate ruumjaotuse uurimisel on galaktikate jaotuse, mis matemaatiliselt on punktprotsess, põhjal galaktikate pideva ruumtiheduse leidmine. Harilikult kasutatakse selleks silumist kas Gaussi või nn Epanechikovi tuumaga. E. Saar koos (València Ülikooli Observatoorium, Hispaania), J.-L. Starck'i (CEA-Saclay, Prantsusmaa) ja D. L. Donoho'ga (Stanfordi Ülikool, USA) pakkusid välja pisilainetel (wavelets) põhineva tiheduse määramise tehnika, mis vastupidiselt standardsetele arvestab korraga mitmeid ruumimastaape. Eri tiheduspiltide võrdlemiseks ja iseloomustamiseks kasutasid nad Minkowski funktsionaale, eriti topoloogilist, nn Euleri karakteristikut. Selle töö käigus leiti mitmeid ootamatuid efekte (fantoomfunktsionaalid, Euleri karakteristiku võimalik fraktaalsus) ja pakuti välja multilahutusega matemaatilise morfoloogia idee. Töö on lõppfaasis.

Koos R. Stoica (Castelloni Ülikool, Hispaania) ja V. Martíneziga arendas E. Saar galaktikavalimite ruumilise võrgustiku kirjeldamist märgenditega punktprotsesside abil. See suund statistikas on arenenud geograafiliste andmebaaside (GIS) kirjeldamisest ja näib olevat perspektiivne ka galaktikate suuremastaabilise struktuuri iseloomustamisel. Kahemõõtmelise juhu jaoks on arvutused tehtud, tulemused head (vt joon. [*]), ja artikkel vormistamisel.

Joonis: Kahemõõtmeline galaktikajaotus (punktid) ja sellele vastav automaatselt genereeritud filamentide süsteem (jooned).

Tumeaine dünaamika ja numbrilised $N$-keha mudelid

E. Saar täiendas vabavarana saadavat MLAPM $N$-keha programmipaketti moodulitega, mis lubavad ennustada vaatlustega sobivaid nn valguskoonuse andmeid. Harilikult kirjeldavad $N$-keha mudelid Universumi mingi piirkonna seisu ühel ajahetkel. Lähedaste piirkondade jaoks ei too valguse kiiruse lõplikkus sisse suuri erinevusi, sügavate valimite puhul aga küll. Siiani on arvutatud vaid paar-kolm valguskoonuse mudelit, kõik need suurtel paralleelarvutitel. Loodud programmipakett lubab meil modelleerida oodatavaid vaatlusandmeid ka tavalistel personaalarvutitel. Pakett lubab modelleerida suvalise geomeetria ja orientatsiooniga taevakatalooge, nagu näiteks Sloani taevaülevaate kihte. Kõigepealt on kavas seda programmi kasutada galaktikasüsteemide (parvede ja gruppide) omaduste ümbrusest sõltuvuse uurimisel ja seletamisel (, I. Suhhonenko).

TÜ üliõpilane (nüüdne magistrant) I. Pärn uuris $N$-keha mudelite põhjal galaktikaparvede kuju vaadeldavas nn kiirusteruumis, kus parve galaktikate vaatlustest määratud kaugusi mõjutavad tugevalt nende vaatlejasuunalised kiirused. Kuigi parvi on modelleeritud juba kaua, pole sellistele mudelitele veel tähelepanu pööratud, kuigi need on otseselt võrreldavad vaatlustega. Töö jätkub, et leida parvesõrmi iseloomustavad skaleerimisseosed, mida saaks kasutada parvede leidmiseks ja Universumi põhiparameetrite määramiseks ning samuti parvede automatiseeritud leidmiseks.

M. Gramann ja tema doktorant Tartu Ülikoolist G. Hütsi võrdlesid erinevaid $N$-keha meetodeid, mille abil modelleeritakse tumeda aine jaotust Universumis. Nad uurisid täpsemalt osakeste arvu ja võre lahutuse mõju nn osake-võre (PM - particle-mesh) meetodi puhul, jälgides, kuidas sõltuvad tiheduse ja kiiruste väljad arvutustes kasutatud massi ja jõu lahutusest. Nad leidsid, et massilahutus on üks olulisemaid $N$-keha mudelite parameetreid.

Seda uurimissuunda on plaanis jätkata. G. Hütsi töötab praegu Max Plancki Instituudis Saksamaal, osaledes kosmilise mikrolainekiirguse täppismõõtmiste projektis, mida juhib R. Sunyaev. G. Hütsi ülesandeks on analüüsida nn Sunyaev-Zeldovichi (SZ) efekti erinevates galaktikaparvedes. Seoses sellega on vajalik modelleerida tumeda aine jaotust galaktikaparvedes võimalikult täpselt.

M. Einasto jätkas arvutianimatsioonide genereerimist, visualiseerimaks Universumi ehitust nii vaatluste kui mudelarvutuste põhjal. Need animatsioonid on artiklite elektroonilise lisana välja pandud kosmoloogia grupi võrgulehekülgedel ja kirjastuse EDP Sciences (Astronomy & Astrophysics) võrgulehekülgedel, samuti kasutame neid oma ettekannetes ja populaarsetel loengutel.

Galaktikate dünaamika

P. Tenjes ja TÜ magistrant E. Tempel alustasid lähedaste galaktikate detailsete hüdrodünaamiliste mudelite koostamist ja analüüsi. Hüdrodünaamiliste mudelite koostamisel on lähtutud Jeansi võrranditest, pöörates peamist tähelepanu nende võrrandite lahendamisele väljaspool galaktika tasandit. Probleemiks oli võrrandisüsteemi sulgemine. Kasutades Kusmini kolmanda liikumisintegraali teooriat, leiti vajalikud seosed võrrandite sulgemiseks. Kuna galaktikate spektraalvaatlustest on olemas detailset vaatluslikku informatsiooni kiiruste dispersioonide käitumise kohta galaktikates, siis on Jeansi võrrandid lahendatud dispersioonide suhtes ja on leitud seos arvutuslike ning vaatesuunaliste dispersioonide vahel. Üldjuhul paiknevad galaktikad vaatesihi suhtes teatud nurga all ning vaadeldud dispersioon on summa vaatesihile jäävate komponentide dispersioonidest.

Uurimistöö tulemusena loodud matemaatilise mudeli arvutamiseks kirjutas E. Tempel vastava programmi Fortranis, mis võimaldab arvutada dispersioone ning võrrelda tulemusi vaatlusandmetega. Kuna loodud matemaatiline mudel nõuab mitmekordsete integraalide numbrilist arvutamist, siis on programmi tööaeg esialgu küllaltki pikk. Seni on tehtud arvutusi peamiselt proovi-galaktikatega uurimaks, kuidas erinevate parameetrite varieerimine mõjutab arvutustulemusi. Saadud tulemused on küllaltki heas kooskõlas vaadeldud suurustega. Edasine töö seisneb matemaatilise mudeli täpsustamises ning optimaalsema programmi kirjutamises.

Rahvusvahelised projektid

Tartu Observatooriumi kosmoloogid osalevad mitmes rahvusvahelises projektis ja on aktiivselt tegevad uute projektide esitamisel. Kirjeldame selle aasta tööd.

Tähtede ehitus, keemiline koostis ja evolutsioon

Hilist spektritüüpi tähed

6. jaanuaril 2002 avastati ülimalt pekuliaarne muutlik täht V838 Mon. Esialgselt selle tähe käitumise seletamiseks pakutud stsenaariumide hulgas oli ka viimane heeliumisähvatus. Siiski selgus üsna pea, et nii see pole. Meie esimesed kõrgdispersioonilised spektrid õnnestus saada Venemaa 6 m teleskoobiga vähem kui kuu aega pärast objekti avastamist, vahetult enne heleduse maksimumi saabumist (T. Kipper, V.G. Klochkova). Samal ajal alustati ka süstemaatilisi keskmise lahutusvõimega spektraalvaatlusi Tõraveres (K. Annuk, L. Leedjärv, A. Puss, A. Hirv). Üldse on saadud enam kui 70 spektrogrammi. Neid spektreid kirjeldasime lühidalt eelmises Aastaraamatus. Sel aastal analüüsisime neid koos spektritega, mis vaadeldi Ondrejovi observatooriumi 2 m teleskoobiga (P. Skoda ja M. Slechta).

Meie spektritel, mis saadi vaid päev enne teist ja ühtlasi heledaimat maksimumi, on näha hulgaliselt P Cygni profiiliga metallide spektrijooni. Nendel joontel on vähemalt 4 neeldumiskomponenti radiaalkiirustega $-55$ kuni $-270$ km s$^{-1}$. Kahetipulistest emissioonikomponentidest leidsime süsteemse radiaalkiiruse $+59$ km s$^{-1}$. Na I D joontel oli samuti P Cygni profiil kolme tugeva interstellaarse (IS) neeldumiskomponendiga. Nende interstellaarsete joonte ekvivalentlaiustest hindasime objekti kauguseks vähemalt 3 kpc. Võrreldes IS joonte radiaalkiirusi raadiovaatlustest leitud H I pilvede kiirustega ja eeldades, et need on peamiselt Galaktika pöörlemisest tingitud, leidsime nn kinemaatilise kauguse objektini vähemalt 4 kpc. V838 Mon ümber on leitud ka valguskaja. Viimased kauguse hinnangud valguskaja paisumist kasutades langevad vahemikku 3 kuni 7 kpc, mis on heas kooskõlas meie hinnangutega.

Me hindasime ka V838 Mon keemilist koostist, kasutades 2002. a märtsis vaadeldud spektreid, mil P Cygni tüüpi profiilide emissioonikomponendid olid juba tunduvalt nõrgenenud. Enamuse elementide sisaldused on veidi väiksemad kui Päikesel: [Fe/H]=$-0.4\pm0.3$. Samal ajal on Li, Ba ja La sisaldused mõnevõrra suuremad. Niisugused sisaldused ei ole sarnased nendega, mis on leitud "viimase" He-sähvatuse läbinud tähtedel.

V838 Mon absoluutne heledus oli maksimumis $M_{\rm bol}= -9.6$. Praeguseks pole V838 Mon heleduse kasv leidnud seletust. Kõige lootustandvam on R. Tylenda ja N. Sokeri pakutud stsenaarium, kus kaks peajada tähte massidega 1.5 ja 0.5 $M_{\odot}$ ühte sulanduvad.

Joonis: V838 Mon spektri H$\alpha$ piirkonna ajaline muutumine. Spektrite vertikaalne nihe on võrdeline ajaga. Aeg on märgitud kui JD - 2 452 000. Osa spektreid on liigse kuhjumise vältimiseks välja jäetud.

Joonis: H$\alpha$ joone intensiivsuse ajaline käik V838 Mon spektris peale teist heleduse maksimumi. Võrdluseks on toodud ka skemaatiline heleduskõver V värvis.

I. Kolka tegeles samuti pekuliaarse muutliku tähe V838 Mon spektri analüüsiga. Ta tuvastas, et

1) spektrijoonte intensiivsuse põhjal hinnatud ergastustingimused tähe paisuvas atmosfääris korreleerusid tähe heleduse ja värvusega vaatlusmomendil;
2) esimese heledusklassi standardsete ülihiidude abil tehtud V838 Mon spektraalklassifikatsioon osutas oluliselt kõrgemale efektiivsele temperatuurile kui oli hinnatud fotomeetria põhjal;
3) umbes 20 päeva jooksul V838 Mon teise ja kolmanda heledusmaksimumi vahelisel ajal esines spektris neutraalse heeliumi emissioonijoon $\lambda$ 5876 Å, mille päritolu on veel mõistatuseks. See võis tekkida näiteks süsteemi kuuluva teise, tunduvalt kuumema tähe lähedal.

Need tulemused on kajastatud mitme autori ühisartiklis, mis on vastu võetud avaldamiseks Euroopa ajakirjas Astronomy & Astrophysics.

Varast spektritüüpi tähed

T. Nugis ja H. Lamers (Utrechti Ülikooli Astronoomiainstituut, Holland) uurisid kuumade Wolf-Rayet (WR) tähtede aine väljavoolu regulatsioonimehhanisme. Hiljutistes töödes leidsid nad, et WR tähtede aine väljavool formeerub väga tihedates tähekihtides ja et nende tuulte nn kriitilised pinnad saavad tekkida kiirgusrõhu toimel optiliselt paksu tuule reziimis.

Edasise uurimise käigus on jõutud järeldusele, et WR faasis peab toimima väga tõhus regulatsioonimehhanism, mis hoiaks tähte evolutsiooni käigus optiliselt paksu tuule reziimis. See järeldub asjaolust, et evolutsiooni käigus väheneb WR tähe mass mitukümmend korda (absoluutheledused veelgi enam), mis toob kaasa nn kriitilise läbipaistmatuse muutuse ( $\chi_{\rm cr} \approx 4 \pi c G M / L$, kus $M$ on tähe mass ja $L$ absoluutheledus).

Kuumade WNE tähtede korral peaksid nende tuulte kriitilised pinnad asuma lokaalse aine läbipaistmatuse (Rosselandi keskmise ekstinktsioonikoefitsiendi) maksimumi lähedal ( $T \approx 150\,000$ - $170\,000$ K). Hinnangud näitavad, et suure massiga WNE tähtede korral ( $M \approx 30-50~M_{\odot}$) on lokaalne läbipaistmatuse maksimum mõnevõrra suurem kriitilisest läbipaistmatusest, kuid väikeste massidega WNE tähtede korral ( $M \approx 3-4~M_{\odot}$) on $\chi_{\rm max}$ oluliselt väiksem kriitilisest läbipaistmatusest. T. Nugis ja H. Lamers leidsid, et kriitilise pinna läheduses saab veel toimuda üsna oluline aine läbipaistmatuse suurenemine keskkonna paisumise tõttu, mõnevõrra analoogselt klassikalise CAK mehhanismiga suure kiirusega paisuvates, suhteliselt hõredates OB tuultes. Aine läbipaistmatuse kasv tihedates tuule kihtides põhjustab enamikel juhtudel konvektsiooni tekke, mis koos kiiruse gradiendi sobitumisega muutuvais tingimustes ongi efektiivseks iseregulatsioonimehhanismiks WNE tähtede tuultes.

T. Nugis, A. Niedzielski, K. Czart, K. Annuk ja A. Hirv lõpetasid WR tähtede lähedase infrapunase piirkonna spekraalvaatluste seeria. Vaatlused on tehtud Tõravere 1.5 m ja SAAO Radcliffe 1.9 m teleskoobiga Lõuna-Aafrika Vabariigis. Nad alustasid vaatlusandmete redutseerimist ühisprojekti raames, mille eesmärgiks on WR tähtede lähedase IP spektripiirkonna atlase koostamine ja WR tähtede parameetrite täpsustamine uute vaatlusandmete alusel.

Jätkusid hüperhiidude HR 8752, $\rho$  Cas ja Cyg OB2 Nr. 12 spektraal- ja fotomeetrilised vaatlused (I. Kolka, T. Eenmäe, T. Tuvikene, A. Puss, A. Hirv). HR-diagrammil vaadeldavas ajaskaalas asendit muutva tähe HR 8752 uurimisel jätkus koostöö Hollandi astronoomide C. de Jager'i ja H. Nieuwenhuijzen'iga.

Tähespektrite moodustumine kuumades täheatmosfäärides ja tähetuules ning täheatmosfääride modelleerimine

Uudseks tulemuseks on A. Sapari ja R. Poolamäe poolt välja töötatud meetod, mis võimaldab lihtsate algoritmide abil kiiresti koonduval iteratsioonimeetodil koostada sisendfüüsikale vastavaid tähe mudelatmosfääre, kus leitud temperatuuri ja gaasirõhu jaotusfunktsioon atmosfääris garanteerib kiirgusvoo hea konstantsuse. See tulemus on saadud varem koostatud tarkvara rakendamisel kuumade täheatmosfääride modelleerimisel ja nende spektrite arvutamisel. Mudelarvutused on ühildatud kõrgdispersiooniliste tähespektrite mudelarvutusteks koostatud originaalse tarkvara SMART täiustamisega. See tarkvara võimaldab jälgida mitmesuguste füüsikaliste protsesside kulgu täheatmosfäärides. Lisaks ülalmainitud FORTRAN tarkvarale on R. Poolamäel tarkvara moderniseerimiseks ja uute arvutusvõimaluste avamiseks teostusel C++ keelse tähespektrite arvutustarkvara koostamine lähtudes R.O. Gray C-keelsest programmist SPECTRUM.

Adekvaatseteks kiirgusvoo konstantsuse arvutusteks täheatmosfääris tuleb mudelarvutustes hõlmata väga laiu spektripiirkondi, tüüpiliselt laineala 20 kuni 3000 nanomeetrit, seega ekstremaalsest vaakumultravioletist kauge infrapunase kiirguseni. Koostatud tarkvara abil on arvutatud rida mudelatmosfääre ja neile vastavaid kõrge lahutusvõimega tähespektreid O, B ja A spektriklassi tähtedele. Koostatud tarkvara võimaldab ka arvutada meelevaldse kiiruse ja orientatsiooniga pöörlevate tähtede spektreid, leida täheketta ääreletumenemist ning liikuvatele aineklompidele kiirgusvoo mõjul kujunevaid kiirendusi. Väljatöötamisjärgus on füüsikalise pildi kujundamine ja vastava tarkvara koostamine tähespektrite leidmiseks lähenduses, kus võetakse arvesse atomaarprotsesse, mis kutsuvad esile kõrvalekaldeid lokaalsest termodünaamilisest tasakaalust.

Kiirguslevi tähetuules uurisid L. Sapar, A. Sapar ja R. Poolamäe. Uudseks aspektiks oli valemite leidmine tähe spektrijoonte profiilide arvutamiseks sfäärilis-sümmeetrilises tähetuules esineva anisotroopse ülehelikiiruselise turbulentsi korral. Saadud valemid kirjeldavad sageduste osalist ümberjaotust spektrijoones ja seetõttu kujunevat kiirguse prevaleerivat tagasihajumist. See mehhanism võimaldab seletada ja arvutada tähetuules turbulentsliikumise korral kujunevaid P Cygni tüüpi resonantsjoonte profiilide sinitiiva laiu laugjaid nõlvu ja sellest tulenevat lisaemissiooni spektrijoone punatiivas. Trükis on avaldatud töö, kus on leitud analüütilised lahendid resonantsspektrijoonte profiilide arvutamiseks kiirusjaotuse parameetri 2$\beta$ meelevaldse täisarvulise väärtuse korral. Saadud valemid on rakendatavad nii lõpmatu ulatuvusega kui ka kerakihtstruktuurses tähetuules.

Keemiliste elementide ja nende isotoopide difusioon keemiliselt anomaalsetes täheatmosfäärides

A. Sapar ja A. Aret jätkasid anomaalse keemilise koostisega täheatmosfäärides toimuva keemiliste elementide ja nende isotoopide difusioonilise segregatsiooni uurimist. Uudse aspektina on välja töötatud meetod difundeeruva keemilise elemendi vertikaaljaotuse kujunemise jälgimiseks täheatmosfääris. Difusiooni adekvaatseks modelleerimiseks sügavates atmosfäärikihtides on lisatud mudelisse ka elavhõbeda isotoopide kahekordselt ioniseeritud ioonide spektrijooned. Täpsustatud on ka difusiooni efektiivsust kujundavate käsitlust. Varem väljatöötatud tarkvara SMART on täiendatud elementide ja nende isotoopide segregatsiooni protsessi ajalise kulgemise jälgimiseks ning selle baasil on teostatud arvutusi, mis demonstreerivad ilmekalt elavhõbeda isotoopide segregatsiooni keemiliselt pekuliaarsetes täheatmosfäärides. Ootuspäraselt mängib selles protsessis määravat rolli valgusindutseeritud triiv. Sõltuvalt kiirgusvoo asümmeetria kujust spektrijoone profiilis võib kujunev triiv olla suunatud täheatmosfääris kas üles- või allapoole, kujundades kerkimise (levitatsiooni) ja vajumise (sedimentatsiooni) protsesse. Rasketel elementidel kujuneb kergemate isotoopide sedimentatsioon ning raskemate isotoopide levitatsioon. Evolutsioonilise segregatsiooni lõppstaadiumides kujuneb vaadeldavaks vaid uuritava elemendi raskeim isotoop. Kiirgusindutseeritud triiv osutub ainuvõimalikuks füüsikaliseks protsessiks isotoopanomaalia seletamiseks keemiliselt pekuliaarsetes täheatmosfäärides.

Sümbiootilised tähed

K. Annuk, L. Leedjärv, A. Puss ning TÜ doktorandid M. Burmeister, T. Eenmäe ja A. Hirv jätkasid 1.5 m teleskoobi abil sümbiootiliste ja neile sarnaste tähtede spektrimonitooringut. Kuigi neid suhteliselt heledaid objekte (CH Cyg, AG Dra, EG And jt), mis on meie tingimustes vaadeldavad, uuritakse intensiivselt ka mujal, on meil saadud pikad homogeensed spektriandmete aegread siiski küllalt haruldased. 2003. a saadeti ja aktsepteeriti publitseerimiseks ajakirjas Astronomy & Astrophysics AG Dra 6 aasta pikkuse jälgimise tulemused. Peamised neist on järgmised: (i) emissioonijoonte intensiivsused korreleeruvad tähe $U$ heledusega; (ii) emissioonijoonte intensiivsuste muutustes võib olla ca 390-päevane periood, aga see pole veel päris kindel; (iii) suurtele nn "külmadele" plahvatustele (mis korduvad iga 13-15 aasta tagant) järgneb mõne aasta pärast üks või mitu väiksemamastaabilist "kuuma" plahvatust. Viimane järeldus sai kinnitust pärast artikli trükkisaatmist, kui septembris 2003 algas AG Dra süsteemis "kuum" plahvatus.

TÜ doktorant M. Burmeister alustas L. Leedjärve juhendamisel analoogilist detailset analüüsi aastate jooksul kogutud CH Cyg spektrite kohta. Nii CH Cyg kui AG Dra uuritakse koostöös M. Miko\lajewski, T. Tomovi, J. Osiwa\la, C. Ga\lani jt Torunist (Poola).

L. Leedjärv jätkas tegelemist selliste sümbiootiliste tähtedega, mis teadaolevalt on välja heitnud kiireid kollimeeritud bipolaarseid gaasijugasid. Esialgne tööhüpotees, et nende tähtede kuumad komponendid on väiksema heledusega kui teistes sümbiootilistes tähtedes, tuleb seada kahtluse alla pärast seda, kui taolised joad avastati klassikalistes sümbiootilistes tähtedes Z And (Miko\lajewska 2002) ja Z And (Brocksopp et al. 2003).

Kiirguslevi kataklüsmieelsete lähiskaksiktähtede
atmosfäärides

I. Pustõlnik koostöös J. Kubátiga ja J. Krtickaga Ondrejovi observatooriumist (Tšehhi Vabariik) töötas välja kiirguse mõjul kujuneva koronaaltuule mudeli, mis võimaldab seletada gaasketta tekkimise mehhanismi hilistel B tähtedel nii üksik- kui ka kaksiksüsteemides. Vastavalt sellele mudelile atmosfääri kuumenemine vahetult fotosfääri kohal tõuseb B4-B5 tähtedel temperatuurini kuni $10^{7} $K. Mudeli üks huvitavamaid omadusi, mis tuleneb kolmekomponendilise tähetuule arvutustest, seisneb passiivse plasmakomponendi kujunemises kihtides, kus on ülekaalus adiabaatiline kuumenemine. See asjaolu võimaldab seletada akretsiooniketta tekkimist nendes tähtedes, kuna kõrge temperatuuriga piirkonnad võivad kiirata röntgenkiirgust, mida vaadeldakse suhteliselt jahedates B-tüüpi tähtedes.

V.-V. Pustõnski ja I. Pustõlnik jätkasid kataklüsmieelsel evolutsioonietapil asuvates kaksiksüsteemides kaaslastähe tugeva kiirgusvälja mõjul atmosfäärides toimuvate füüsikaliste protsesside uurimist ja modelleerimist arvutile. Teostati uusi mudelarvutusi ja rakendati neid kahe varjutusmuutliku, kataklüsmieelsel evolutsioonietapil asuva kaksiksüsteemi V477 Lyr ja UU Sge heleduskõverate interpreteerimiseks. Leiti, et V477 Lyr heledama komponendi - kuuma allkääbustähe - efektiivne temperatuur on üle saja tuhande kraadi, umbes poolteist korda kõrgem senistest hinnangutest ning selle tähe absoluutsest heledusest järeldub, et tema tuum koosneb süsiniku ja hapniku segust. Võrdlemisel evolutsioonitrekkidega on leitud, et kaksiktähed V477 Lyr ja UU Sge on alles hiljuti väljunud ühisümbrisega kaksiktähe arengustaadiumist.

GAIA missiooniga seotud tegevus

Emissioonijoontega tähtede energiajaotuste andmebaas satelliidi GAIA tarbeks sisaldab nüüd ka peajada-eelsete AeBe-tähtede (HAeBe-tähed) energiavoogusid lahutusega 4 Å. Nende määramiseks vajalikke vaatlusi tegid 1.5 m teleskoobil A. Hirv ja . Nimetatud andmebaasi kasutades oli võimalik võrrelda tavaliste B-tähtede, Be-tähtede ja HAeBe-tähtede eeldatavaid satelliidi GAIA fotomeetrilise süsteemi katsevariantide 2F ja 1X puhul. Mõlemad variandid võimaldavad eristada emissioonijoontega tähti vastavatest tavalistest peajada tähtedest, kui kasutada nn Balmeri piiri ümbruses moodustatud värvusindekseid või Balmeri seeria esimest H$\alpha$ joont sisaldavat indeksit. Be- ja HAeBe- tähtede omavahelise segregatsiooni võimalikkus süsteemides 1X ja 2F vajab täiendavat uurimist. Kirjeldatud tulemuste põhjal esines I. Kolka ettekandega GAIA fotomeetria töögrupi aastakoosolekul Leidenis (Holland) 9. oktoobril 2003. a. Ka ettekanne Tartu Observatooriumi teadusnõukogus novembris 2003 lähtus samadest tulemustest.

Uued meetodid aktiivsete tähtede heleduskõverate uurimiseks

J. Pelt jätkas tööd astronoomiliste aegridade statistilise analüüsi valdkonnas. Valmimas on täiesti uus versioon hästi tuntud programmist ISDA (J. Pelt, Irregularly Spaced Data Analysis, Helsinki University Press, 1992). Uues programmis on lisaks muule realiseeritud ka suure täpsusega variandid klassikaliste spektraal- ja korrelatsioonianalüüsi meetodite baasil. On lisatud põhimõtteliselt uued meetodid andmete visualiseerimiseks. Kuna tänapäeva astronoomias koguneb vaatlusandmeid tohutu kiirusega, siis on programmis ette nähtud ka erivahendid andmebaaside kasutamiseks.

Praktiline uurimistöö uue tarkvaraga algas Päikese plekilisuse uurimisest. Koos I. Tuomineniga Oulu Ülikoolist kasutati suurt päikeseplekkide andmebaasi (üle 380 000 vaatluse) Päikese diferentsiaalse pöölemise uurimiseks. Töötati välja näiliselt elementaarne, kuid väga efektiivne uus meetod lokaalsete kiiruste arvutamiseks erinevatel laiuskraadidel.

Teine uus, juba töötav ISDA rakendus on programmimoodul ajast sõltuvate spektrite uurimiseks. See moodul võimaldab uurida suuri spektriparvi ja mis kõige tähtsam, avastada nendes üliväikseid muutusi (nn jälgi). Uus programm on rakenduse leidnud ka Tallinna Tehnikaülikoolis keemilise analüüsi kontekstis. Programmis on realiseeritud suhteliselt vähetuntud andmete töötlemise meetod, nn dünaamiline kontrast, kus spektriparve värvipaletti arvutiekraanil muudetakse reaalajas vastavalt andmete omadustele. See meetod võib teha nähtavaks ka kõige väiksemad lokaalsed spektrimuutused.

Täpselt sama tarkvara on võimalik kasutada ka täheplekkide uurimiseks. Siin on vaja avastada üliväikseid muutusi tähe muutlikkuse momendispektrites. Vastavaid eksperimente ongi alustatud koos S. Berdyuginaga (Zürich, Šveits).

Kiirguslevi

I. Vurm ja T. Viik vaatlesid kiirguslevi optiliselt lõpliku paksusega kahemõõtmelises tasaparalleelses mittehajutavas, kuid neelavas ja kiirgavas atmosfääris, mille välispinna lõpmatult pikale triibule langeb paralleelne kiirtekimp. Nagu eelmisteski artiklites, oletati ka siin, et atmosfäär on hall ning ta on kiirguslikus ja lokaalses termodünaamilises tasakaalus. Ka käesoleval juhul saab kiirguslevi võrrandi taandada integraalvõrrandiks, mille omakorda saab muutujate eraldamise teel taandada suhteliselt lihtsaks integraalvõrrandiks ühemõõtmelise keskkonna kohta. Saab näidata, et niisugusel puhul on emissioonivõimet kirjeldava integraalvõrrandi lahend väljendatav lihtsama ülesande - välispinda ühtlaselt paralleelse kiirtekimbuga valgustatud atmosfääri juhu - lahendite superpositsiooniga. See tõi kaasa tugevalt ostsilleeriva integrandiga integraalid, mida sai taandada suhteliselt halvasti koonduvaks vahelduvate märkidega reaks, mille koonduvust õnnestus Euleri võttega kiirendada.
Ulatuslikud numbrilised arvutused võimaldasid visualiseerida mõningate kiirgusvälja olulisemate funktsioonide, nagu seda on emissioonivõime ja kiirgusvoog, käitumist sõltuvalt atmosfääri parameetrite muutumisest.

Eesti ning Balti regiooni keskkonna optilise kaugseire alused

Päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääriosoon

Jätkusid regulaarsed erüteemse UV kiirguse mõõtmised sensoriga Scintec UV SET, UV-B kitsasriba mõõtmised sensoriga Kipp & Zonen ja kohapeal väljatöötatud sensoritega (U. Veismann, A. Kallis, E.-M. Maasik). UV-A ja UV-B sensorid viidi regulaarmõõtmiste tasemele. Oktoobris 2003 osteti fiiberoptikaga ja arvutijuhitav mikrospektromeeter Avantes AvaSpec-256 (lainepikkuste vahemik 240-440 nm, lahutusvõime 0.8 nm). Alustati installeerimise, andmehõive ja kalibreerimise probleemide läbitöötamist (U. Veismann, S. Lätt, I. Ansko).

Jätkus Tõravere ultraviolettkiirguse klimatoloogia alane töö (K. Eerme, U. Veismann, R. Koppel). Korrastati ja mõnede vajalike andmete osas loodi elektrooniline andmebaas UV kiirguse kaudseks hindamiseks vajalike proksi- ja abiandmete väärtustest aastate 1955-2002 kohta (K. Eerme, A. Jõeveer). Varem kogu suvise poolaasta kohta arvutatud erüteemsete dooside kõrvale integreeriti eraldi kevade (kevadisest pööripäevast suvise pööripäevani) ja suve (suvisest pööripäevast sügisese pööripäevani) doosid. Aastatel 1955-2002 ei olnud kevade ja suve erüteemsed doosid nagu ka pürheliomeetriga mõõdetud otsekiirguse summad omavahel korrelatsioonis. Kevade dooside tõenäosustiheduse jaotus osutus lähedaseks normaaljaotusele, mis viitab kevadise aastaaja pilvisuse kui dooside muutlikkuse peamise teguri juhusliku protsessi sarnasele aastast-aastasse muutumisele. Bimodaalne suviste dooside tõenäosustiheduste jaotus näitab kahe eristuva reziimi olemasolu. Nii pilviste kui ilusate ilmadega suved kalduvad esinema pigem gruppidena kui juhuslikult.

Uuriti korrelatiivseid seoseid Tallinn-Harku aeroloogiajaama sondeerimiste andmetest saadud atmosfääri karakteristikute (tropopausi kõrgus ja temperatuur, 500 hPa, 300 hPa ja 200 hPa geopotentsiaali kõrgused) ja satelliidiaparatuuriga TOMS mõõdetud osooni koguhulga vahel 1979-2002 (aastatel 1997-1998 sondeerimisi ei toimunud). Lisaks lihtsalt päevastele väärtustele olid eraldi vaatluse all mõõtmismääramatusest tingitud võimalikest hälvetest oluliselt suurema amplituudiga muutused. Tugevaim lineaarne statistiline seos (korrelatsioonikordaja väärtus $-0.87$ suvel ja $-0.83$ talvel) esines osooni koguhulgal tropopausi kõrgusega. Suvise ja talvise korrelatsiooni erinevused osooni koguhulga ja aeroloogilisest sondeerimisest määratavate karakteristikute vahel osutusid suurimateks tropopausi temperatuuri ja 500 hPa kõrguse puhul. Satelliidi Nimbus-7 osooni koguhulga mõõtmise algusaastatel (1979-1983) osutusid korrelatsioonide erinevused sooja ja külma poolaasta vahel väiksemateks kui selle küllaltki homogeense andmekogumi lõppaastatel (1990. a paiku). Ühe ja kahe kuu mastaabis olid korrelatsioonikordajad osooni koguhulga ja tropopausi kõrguse vahel suurtes piirides ($-0.83$ kuni $-0.10$) muutuvad. Tropopausi kõrguse aastase käigu tsükkel hilines tropopausi temperatuuri ja geopotentsiaali tsüklitega võrreldes ühe kuu võrra. Teiste suuruste miinimumid olid jaanuaris-veebruaris ja maksimumid juulis, tropopausi kõrguse omad aga vastavalt märtsis ja augustis. Süstemaatilise muutumise trend aastatel 1979-1996 esines kõige ilmsemal kujul sügisel, septembris-novembris tropopausi kõrguses (kasv 30 m/aastas) ja temperatuuris (kahanemine 0.22 kraadi/aastas). 500 hPa kõrguse kasv oli samal ajal 2.8 m/aastas. Kevadkuudel (märtsis-mais) ja suvekuudel (juunis-augustis) olid tropopausi kõrguse ja temperatuuri trendid kaks korda väiksema amplituudiga ning talvekuudel usaldusväärset trendi ei ilmnenud.

Kliima uurimine

Atmosfääris leiduva aerosooli optilise paksuse arvutamiseks integraalse päikesekiirguse mõõtmisandmetest on vaja teada ideaalse atmosfääri ja veeauru osa kiirguse nõrgendamisel. Esimene neist on kergesti arvutatav, teise määramiseks on mitmeid mudeleid. V. Russak kasutas massiarvu $m$=2 juures neist kahte: S.V. Zvereva ja C. Gueymardi oma. Mudelite võrdlus Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaama 1955.-2002. a kiirgusandmete alusel näitas, et Zvereva meetodiga saadud veeauru optilised paksused on väiksemad Gueymardi meetodiga saadutest. Erinevus oleneb atmosfääri veeauru sisaldusest ja võib Eestis ulatuda suvekuudel 30 protsendini. Kasutades Gueymardi mudelit ja integraalse päikesekiirguse mõõtmisandmeid, määrati atmosfääris leiduva veeauru ja aerosooli optiliste paksuste keskmised aastased käigud ning nende aasta keskmiste väärtuste pikaajalised (1955-2002) käigud Tõraveres. Veeauru optilise paksuse suhtelise stabiilsuse kõrval paistis vaadeldud perioodil silma aerosooli optilise paksuse suur muutlikkus ja kasv kuni 1980ndate keskpaigani. Sellele järgnenud aerosooli kontsentratsiooni kahanemise peamisteks põhjusteks on ilmselt nii atmosfääri paisatavate saasteainete koguste oluline vähenemine Lääne- ja Kesk-Euroopas kui ka majanduse järsk langus 1990ndate alguses endistes sotsialistlikes maades, sh Eestis, ja sellele järgnenud ümberkorraldused tootmises. Käesolevaks ajaks on aasta keskmine aerosooli optiline paksus Tõraveres saanud võrreldavaks veeauru omaga (joon. [*]). Ilmekalt tuleb aegreas esile võimsate vulkaanipursete mõju (El Chichon, 1982 ja Mt. Pinatubo, 1991).

Joonis: Gueymardi meetodil arvutatud atmosfääris sisalduva veeauru (pidev joon) ja aerosooli (kriipsjoon) aasta keskmiste optiliste paksuste käik Tõraveres (1955-2002).

Eestis ligikaudu poole sajandi jooksul kahes meteoroloogiajaamas, Tartus-Tõraveres ja Tiirikojal, mõõdetud kiirgusbilansi ja selle komponentide andmed moodustavad kogumi, mis lubavad statistiliselt usaldusväärselt kirjeldada siinseid keskmisi kiirgustingimusi ja nende muutlikkust. V. Russaku ja A. Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmikus" analüüsitakse 1955.-2000. a mõõtmisandmetest lähtudes päikese- ja soojuskiirguse ning neid mõjutavate tegurite (pilvisus, atmosfääri läbipaistvus, päikesepaiste kestus) keskmisi väärtusi, muutlikkust, aastasi ja pikaajalisi käike. Lisaks kirjeldatakse ultraviolettkiirguse reziimi Tõraveres (U. Veismann, K. Eerme, R. Koppel), fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse ja valgustatuse keskmisi tingimusi ning kiirgustingimusi erinevalt orienteeritud pindadel. Teatmiku lisad sisaldavad suures mahus faktilist materjali.

O. Kärner jätkas pikkade temperatuuriridade analüüsimist, et neid klassifitseerida püsivuse ja püsimatuse kriteeriumide järgi.

Taimkatte kaugseire ja metsa alustaimestiku
peegeldumisspektrid

T. Nilson ja A. Kuusk hindasid koostöös P. Stenbergi ja M. Rautiaineniga (Helsingi Ülikool) Tartu Observatooriumis väljatöötatud metsa peegeldumismudeli pööramise abil hariliku männi enamusega puistute okkapindala indeksit testalal Soomes. Lähteinformatsioonina kasutati atmosfääri-korrigeeritud Landsat-7 skanneri ETM pilti ja vastava ala metsandusliku andmebaasi andmeid ning taimkatte analüsaatorite abil tehtud maapealsete mõõtmiste tulemusi.

A. Kuusk, M. Lang ja T. Nilson analüüsisid 2001. a suvel mõõdetud metsade alustaimestiku spektreid. Need spektrid on kirjeldatavad Tartu Observatooriumis A. Kuuse poolt välja töötatud kahekihilise homogeense taimkatte peegeldumismudeliga. Leiti mudeli sisendparameetrite väärtused, mis lubavad seda mudelit kasutada metsa peegeldumismudeli alustaimestikku kirjeldava moodulina. Kasutades Kuusk-Nilsoni metsa heleduse mudeli abi, tegid T. Nilson, A. Kuusk, M. Lang ja T. Lükk mudelarvutusi puude lehtede/okaste klorofülli- ja veesisalduse ning puistu spektraalsete heleduskordajate seoste tuletamiseks. Leiti, et kirjanduses pakutud, sobivatel lainepikkustel väljaspool vastavat neeldumisriba ning neeldumisriba servas defineeritud spektraalsed indeksid on sobivad lehtede klorofüllisisalduse ja veesisalduse hindamiseks kaugseire vahenditega. Konkreetselt uuritud indeksid olid klorofülli normaliseeritud vahe $(R750-R705)/(R750+R705)$ ja suhte indeks $(R750/R705)$ ja analoogilised indeksid vee jaoks $(R860-R1240)/(R860+R1240)$ ning suhte indeksid $R860/R1240$ või $R900/R970$. Siiski tuleb arvestada, et näiteks 30% määramatus olulisemates puistu parameetrites võib tingida kuni 30% määramatuse lehe klorofülli- ja veesisalduse hinnangus. Sama mudeli abil tuletati kaasikute heleduskordajate sesoonsed kõverad spektri rohelises, punases, lähisinfrapunases ja keskmises infrapunases piirkonnas. Tulemused sobivad kvalitatiivselt hästi atmosfäärikorrektsiooni abil Landsat TM ja SPOT satelliidipiltidelt Järvselja piirkonna kaasikute valiku jaoks leitud heleduskordajate sesoonsete käikudega.

T. Nilson ja A. Kuusk töötasid välja uue algoritmi metsa lehepinnaindeksi arvutamiseks metsa läbipaistvuse suundolenevuse mõõtmistulemustest. Algoritm on orienteeritud peamiselt taimkatte analüsaatori LAI-2000 kasutamisele. Uudsete momentidena võimaldab algoritm elimineerida läbipaistvuse mõõtmistulemustest tüvede mõju ja regulariseerida ebapiisavast keskmistamisest tingitud vigaseid mõõtmistulemusi enne lehepinnaindeksi arvutusi.

T. Nilson koos P. Stenbergi (Helsingi Ülikool) ja H. Smolanderi ning P. Voipioga (Soome Metsauurimise Instituut) analüüsisid männiku läbipaistvuse suundolenevust ja selle muutust, kui puudelt eraldati järk-järgult oksi ja eemaldati terveid puid. Taimkatte analüsaatori abil mõõdetud ja Nilsoni algoritmi abil arvutatud läbipaistvused ja selle muutused eksperimentaalse hõrendamise tulemusena sobisid omavahel hästi.

M. Lang, T. Lükk, H. Böttcher ja T. Nilson tegid Järvseljal 2 seeriat (kesksuvine ja hilissügisene, kus lehtpuud ilma lehtedeta) puistute läbipaistvuse mõõtmisi rahvusvahelise programmi VALERI (VAlidation of Land European Remote sensing Instruments) raamides taimkatte analüsaatorite LAI-2000 abil ja tehes digitaalkaameraga nii üles kui ka alla suunatud poolsfäärifotosid.

M. Pehk valmistas heleduskoefitsientide mõõtmiseks sobiva välispektromeetri katseeksemplari keskmise infrapunase spektripiirkonna tarvis.

A. Kuusk ja M. Mõttus seadistasid Tartu Observatooriumis väljatöötatud $170^\circ$ vaateväljaga CCD-radiomeetri taimkattelt peegeldunud spektraalse kiirguse nurkjaotuse mõõtmiseks. Mõõdeti Tõraveres kasvatatavalt energiavõsalt (lepaistandus) peegeldunud kiirguse suundolenevust suure nurklahutusega spektri punases (680 nm) ja lähisinfrapunases (800 nm) piirkonnas.

A. Kuusk uuris koostöös H. Fangi ja S. Liangiga (Marylandi Ülikool, USA) Beltsville'i Põllumajandus-uurimiskeskuse katseala lehepinnaindeksit, kasutades selleks Tartu Observatooriumis väljatöötatud homogeense taimkatte peegeldumismudeleid ja Landsat-7 ETM skanneri mõõtmisandmeid.

Kasutades satelliidi Landsat keskmise ruumilise lahutusega skanneri Thematic Mapper pilte aastatest 1987 kuni 2003 ning metsanduslike andmebaaside andmeid, mõõtis U. Peterson viimase viieteistkümne aasta kestel raiutud lageraiealade pindala Eesti maakondades ja valdades. Digitaalse mullakaardi abil on antud pindalahinnang lageraiealadele erinevate mullatüüpide kaupa.

Energiavõsa

Aastatel 2000-2001 Tõraveres rajatud vitspaju (Salix viminalis) ja halli lepa (Alnus incana) istandused elasid edukalt üle 2002. a kuiva suve ja järgnenud karmi talve ning 2003. a toimus taimede intensiivne kasv. Kasvuperioodi lõpuks oli lepaistandus nii taimede kõrguse kui ka taimede üldise arhitektuuri ning lehtede jaotuse ja kuju osas oluliselt ebaühtlasem kui pajuistandus. Biomeetriliste mõõtmiste raskuspunkt oli 2003. a lepaistandusel, kus planeeritud mõõtmiste mahtu tuli oluliselt suurendada tänu istanduse ebaühtlusele. Pajuistandustes tehti perioodilisi mõõtmisi koostöös EPMÜ ZBI uurimisrühmaga peamiselt biomassi juurdekasvu määramiseks ja varem saadud tulemuste kontrolliks.

Detailsed biomeetrilised mõõtmised lepaistanduses toimusid neljal (lehe, oksa, taime ja istanduse) tasandil. Mõõteobjektiks valiti erineva suurusega taimed, millel määrati võimalikult paljud parameetrid taime säilitades, mõned taimed tuli siiski ohverdada kuivaine sisalduse määramiseks ja teisteks laboratoorseteks mõõtmisteks. Üksiklehtede jaoks määrati lehe pikkus $a$, laius $b$ ja pindala $S_{\mathrm L}$. Kõik kolm mõõdetud lehtede algparameetrit varieeruvad suurtes piirides. Lehtede lineaarmõõtmete muutlikkus on ligi 20-kordne, sagedushistogramm on lähendatav normaaljaotusega. Pindala varieeruvus on kuni 200-kordne, sagedusjaotus on lähedane lognormaalsele. Lisaks mõõdeti lehtede pinna normaalide jaotust, mis on üks vajalikest sisendparameetritest kiirgusülekande mudelis. Oksa tasandil määrati oksa pikkus $L$, oksa kaldenurk vertikaalist $j$, oksa asimutaalne orientatsioon, lehepinna jaotus piki oksa ja osal mõõtmistel lehtede kinnituspunktide jaotus piki oksa. Okste pikkused varieeruvad suurtes piirides, sagedusjaotus on lähendatav lognormaalse jaotusega. Okste kaldenurgad vertikaalist jäävad vahemikku 15-85 kraadi, sobivaimaks lähendiks on normaaljaotus. Lehepinna jaotus piki oksa on üllatavalt raskesti statistiliselt kirjeldatav, vaheldumisi võivad esineda suured ja väga väikesed lehed, ainult ülemistes kihtides on täheldatav teatav seos lehe pindala ja selle oksal paiknemise vahel. Rahuldav on korrelatiivne seos oksa summaarse lehepinna ja oksa pikkuse vahel.

Sõlmküsimuseks taime tasandil on lehepinna jaotus kõrgusega, selle määramise kaudse meetodi aluseks on võetud taime lehepinna normeeritud vertikaalne jaotus. Ilmneb, et lepa puhul on varieeruvus küllaltki suur, mis on alguse saanud juba istutusmaterjali heterogeensusest ja hiljem veel väljalangenud taimede asendamisest. Tänu sellele on taimede kõrguste erinevus suur ja sisuliselt on tegu erinevates arengufaasides olevate taimedega. Seepärast pajuvõsa korral kasutatud lehepinna vertikaalse jaotuse leidmine ainult taimede kõrguste kaudu lepa puhul ei anna rahuldavat tulemust. Seda saab teha, võttes aluseks lehepinna jaotuse piki oksa, oksa pikkuse ja oksa summaarse lehepinna vahelise korrelatsiooni ning arvestades oksa vertikaalset ulatuvust.

Istandiku tasandil olid mõõdetavateks suurusteks taimede kõrgus, lehtede ruumiline orientatsioon, lehepinna jaotus kõrgusega ning lehepinna indeks LAI. Taimede kõrgusi mõõdeti üle kogu istanduse ja tihendatud programmi järgi kiirguse mõõtelati ümbruses (8x11 taime). Kõrguste varieeruvus üle istanduse on väga suur, äärmised väärtused erinevad üle 10 korra. Elujõulised taimed kasvasid kasvuperioodil kuni 2 m, kiirguse mõõtelati ümbruses ulatus kasvuperioodi lõpuks taimede maksimaalne kõrgus 4 meetrini. Istanduse keskmise lehepinnaindeksi LAI ja selle vertikaalse jaotuse $L(z)$ hinnangud on tehtud kiirgusmõõtmise päevade jaoks vastavalt ülalpool kirjeldatud metoodikale.

Lepavõsas mõõdeti analoogselt eelmiste aastatega varem väljatöötatud aparatuuri ja metoodikaga integraalse päikesekiirguse ning fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse alla ja üles suunatud vooge ning päikeselaikude jaotust. Mõõtmised toimusid nivoodel 43, 147, 221 ja 297 cm maapinnast taimkatte sees ja nivool 504 cm taimkatte kohal. Kiirgusfooni andmetena kasutati EMHI Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaama pidevaid kiirgusvoogude registreerimisi (integraalne ja fotosünteetiliselt aktiivne summaarne ja otsene kiirgus, integraalne peegeldunud kiirgus ja kiirgusbilanss). 2003. a juulis toimusid kiirgusreziimi mõõtmised laiendatud programmi kohaselt koostöös A. Kuuse ja M. Mõttusega. Nende käigus mõõdeti lisaks ülaltoodud suurustele lepavõsa läbilaske ja peegeldumise spektraalseid ja nurkkarakteristikuid, kasutades CCD-radiomeetrit ja käsifotomeetrit. Laboratoorselt mõõdeti goniomeetriga lepalehtede spektraalseid hajutamis- ja läbilaske indikatrisse neljal lainepikkusel sinises, rohelises, punases ja lähiinfrapunases spektripiirkonnas. Mainitud indikatrissid osutusid üllatavalt sarnasteks Lamberti pinna omadega, mille põhjuseks on ilmselt lepalehtede reljeefne pinnastruktuur.

Andmetöötluse osas toimus mõõtmistulemuste esmane töötlemine ja kriitiline kontroll. Jätkus paju- ja lepavõsas tehtud mõõtmiste analüüs ja üldistamine. Leitud on keskmiste kiirgusvoogude vertikaalsed profiilid lepavõsas. Võrreldes pajuvõsaga on lepaistandus kiirgusele läbipaistvam, fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse neeldumine taimkattes toimub sügavusega ühtlasemalt kui pajuvõsas. jaoks loodud kiirgusreziimi statistiline mudel on esialgsetel andmetel kasutatav ka lepavõsa jaoks, erinevad jaotusfunktsioonide konstandid ja nende empiirilised seosed sisendparameetriga $\emph{L}$sin$\emph{h}$ (L- kumulatiivne lehepinna indeks ülalpool mõõtenivood, $h$ - Päikese kõrgus). Saadud tulemused on esialgsed, kuna põhinevad 2002. a andmetel, kui lepavõsa oli veel kasvu algstaadiumis. 2003. a andmete analüüs peaks andma aluse lõplike järelduste tegemiseks. Lisaks sellele on taimkatte struktuuri ja kiirgusvälja parameetrite vaheliste seoste kirjeldamiseks nii paju- kui lepavõsas loodud kaks kiirguslevi mudelit: lihtne diskreetsete ordinaatidega kiirgusmudel ning footonite järgimise simuleerimine. Viimane kasutab lähtealusena detailset biomeetrilist informatsiooni taimkatte kohta, mille alusel luuakse "keskmise statistilise taime" mudel, millest omakorda mingi struktuuri järgi konstrueeritakse "võsa". Pealelangeva kiirguse spektraalne ja nurkjaotus võetakse osalt mudelitest, osalt Tõraveres NASA AERONET programmi alusel tehtavatest taeva spektrofotomeetrilistest mõõtmistest. Taimede optilised omadused baseeruvad kirjanduse andmetel ja ülalkirjeldatud lepalehtede spektrogoniomeetrilistel mõõtmistel. Mudel on katsetamisjärgus, selle paikapidavust saab kontrollida kiirgusreziimi mõõtmistulemuste alusel energiavõsas.

Publikatsioonid

Raamatud

Eesti kiirguskliima teatmik. Koost. V. Russak ja A. Kallis. Tallinn, 384 lk., 2003.

Artiklid teadusajakirjades ja -kogumikes

Astronoomia

Dubkova D.N., Kudryavtseva N.A., Hirv A.: The Light Curve of the New Cataclysmic Variable SDSS J015543.40+002807.2. Inf. Bull. Variable Stars 5389, 1-3, 2003.

Eerik H., Tenjes P.: Metallicity Distributions of Globular Cluster Systems in Galaxies. Astronomische Nachrichten 324, 242-249, 2003.

Einasto J., Hütsi G., Einasto M., Saar E., Tucker D.L., Müller V., Heinämäki P.: Clusters and Superclusters in the Sloan Digital Sky Survey. Astron. Astrophys. 405, 425-443, 2003.

Einasto J., Einasto M., Hütsi G., Saar E., Tucker D.L., Tago E., ., Heinämäki P., Allam S.S.: Clusters and Superclusters in the Las Campanas Redshift Survey. Astron. Astrophys. 410, 425-443, 2003.

Einasto M., Einasto J., Müller V., Heinämäki P., Tucker D.L.: Environmental Enhancement of Loose Groups around Rich Clusters of Galaxies. Astron. Astrophys. 401, 851-862, 2003.

Einasto M., Jaaniste J., Einasto J., Heinämäki P., Müller V., Tucker D.L.: Las Campanas Loose Groups in the Supercluster-Void Network. Astron. Astrophys. 405, 821-831, 2003.

Ergma E., Sarna M.J.: Eclipsing Binary Millisecond Pulsar PSR J1740-53 - Evolutionary Considerations and Observational Test. Astron. Astrophys. 399, 237-241, 2003.

Heinämäki P., Einasto J., Einasto M., Saar E., Tucker D.L. .: The Mass Function of the Las Campanas Loose Groups of Galaxies. Astron. Astrophys. 397, 63-70, 2003.

Langhans R., Malyuto V., Potthoff H.: Calculated Atmospheric Color Refraction and Observed Stellar Positions. Astronomische Nachrichten 324, 454-459, 2003.

Malyuto V.: The Minimum Distance Method of Classification Using Linear Interpolation with its Applications to Simulated GAIA Photometry. The Journal of Astronomical Data 9, 8, 2003.

Marchenko S.V., Moffat A.F.J., Ballereau D., Chauville J., Zorec J., Hill G.M., Annuk K., Corral L.J., Demersi H., Eenens P.R.J., Panov K.P., Seggewiss W., Thomson J.R., Villar-Sbaffi A.: The Unusual 2001 Periastron Passage in the "Clockwork" Colliding-Wind Binary WR140. Astrophys. J. 596, 1295-1304, 2003.

Pelt J.: Astronomical Time Series Analysis, Lecture Notes, Oulu, 1-157, 2003 (www.aai.ee/$\sim$pelt).

Pustylnik I.: International Conference "Struve Arc 150". Astron. Astrophys. Transactions 22, 363-364, 2003.

Pustylnik I.: 10th SEAC Annual Meeting. Astron. Astrophys. Transactions 22, 365-367, 2003.

Pustylnik I.: Obituary: P. Kalv (1934-2002). Astron. Astrophys. Transactions 22, 369-370, 2003.

Sapar A., Sapar L., Poolamäe R.: Analytical Solutions for the Saturated P Cygni Type Profiles II: General Case. Astrophys. Space Sci. 286, 333-345, 2003.

Suhhonenko I., Gramann M.: The rms Peculiar Velocity of Galaxy Clusters for Different Cluster Masses and Radii. Mon. Not. Royal Astr. Soc. 339, 271-279, 2003.

Tamm A., Tenjes P.: Structure and Mass Distribution of Spiral Galaxies at Intermediate Redshifts. Astron. Astrophys. 403, 529-536, 2003.

Temporin S., Ciroi S., Rafanelli P., Radovich M., Vennik J., Richter G.M., Birkle K.: Analysis of the Interaction Effects in the Southern Galaxy Pair Tol 1238-364 and ESO 381-G009. Astrophys. J. Suppl. Ser. 148, 353-382, 2003.

Viik T., McCormick N.J.: Numerical Test of an Inverse Polarized Radiative Transfer Algorithm. Journal of Quant. Spectr. Rad. Transfer 78, 235-241, 2003.

Vurm I., Viik T.: Emissive Power and Flux in an Atmosphere Subjected to a Finite Strip of Radiation. Proceedings of Estonian Acad. Sci. Phys. Math. Ser. 52, 207-220, 2003.

Geofüüsika

Eerme K., Veismann U., Koppel R.: Erüteemsete ultraviolettkiirguse dooside tagasivaatav hindamine. Publ. Inst. Geographici Universitatis Tartuensis 93, 295-307, 2003.

Fang H., Liang S., Kuusk A.: Retrieving Leaf Area Index Using a Genetic Algorithm With a Canopy Radiative Transfer Model. Remote Sensing of Environment 85, 257-270, 2003.

Kärner O.: Klimatoloogia - aritmeetiline rahvaluule või ratsionaalne andmetöötlus. Publ. Inst. Geographici Universitatis Tartuensis 93, 9-23, 2003.

Mõttus M.: Measurement and Modelling of the Vertical Distribution of Sunflecks, Penumbra and Umbra in Willow Coppice. Agricultural and Forest Meteorology 121, 79-91, 2003.

Nilson T., Kuusk A., Lang M., Lükk T.: Forest Reflectance Modeling: Theoretical Aspects and Applications. Ambio 33(8), 534-540, 2003.

Rautiainen M., Stenberg P., Nilson T., Kuusk A., Smolander H.: Application of a Forest Reflectance Model in Estimating Leaf Area of Scots Pine Stands Using Landsat-7 ETM Reflectance Data. Canadian Journal of Remote Sensing 29, 314-323, 2003.

Russak V., Niklus I.: Päikesekiirguse vootiheduste suhe kui atmosfääri läbipaistvuse indikaator. Publ. Inst. Geographici Universitatis Tartuensis 93, 288-294, 2003.

Stenberg P., Nilson T., Smolander H., Voipio P.: Gap Fraction Based Estimation of LAI in Scots Pine Stands Subjected to Experimental Removal of Branches and Stems. Canadian Journal of Remote Sensing 29, 363-370, 2003.

Artiklid konverentsikogumikes

Astronoomia

Aret A., Sapar A.: Light-Induced Drift in Atmospheres of CP Stars. In: IAU Symposium No. 210, eds. N.E. Piskunov, W.W. Weiss and D.F. Gray, CD-ROM, List B4, 7 p., 2003.

Boschetti C.S., Ciroi S., Funes J., Omizzolo A., Rafanelli P., Richter G.M., Rifatto A., Vennik J.: A Morphological Optical Survey of Nearby AGN. In: AGN Surveys. Proc. of the IAU Colloq. 184, eds. R.F. Green, E.Ye. Khachikian and D.B. Sanders, ASP Conf. Series 284, 89, 2002.

Kalberla P.M.W., Kerp J., Haud U.: The Velocity Dispersion of Galactic Dark Matter. In: Seeing Through the Dust: The Detection of H I and the Exploration of the ISM in Galaxies, eds. A.R. Taylor, T.L. Landecker and A.G. Willis, ASP Conf. Series 276, 453, 2002.

Kalv P., Harvig V., Aas T., Pustylnik I.: Dual-Star Photometer at the Tallinn Observatory. In: Proc. of the Conference "Stellar Photometry: Past, Present and Future", ed. V. Straizys, Baltic Astronomy 12, 639-641, 2003.

Leedjärv L.: Symbiotic Stars with High-Velocity Jets - in the Example of CH Cygni. In: Symbiotic Stars Probing Stellar Evolution, eds. R.L.M. Corradi, J. Miko\lajewska and T.J. Mahoney, ASP Conf. Series 303, 433-436, 2003.

Martínez V.J, Saar E.: Statistics of Galaxy Clustering. In: Statistical Challenges in Astronomy. Third Statistical Challenges in Modern Astronomy (SCMA III) Conference, eds. E.D. Feigelson and G.J. Babu, New York, Springer, 143-160, 2003.

Martínez V.J., Saar E.: Clustering Statistics in Cosmology. In: Astronomical Data Analysis II. Proceedings of the SPIE, Vol 4847, eds. J.-E. Starck and F. Murtagh, 86-100, 2002.

Niedzielski A., Nugis T.: Hydrogen-to-Helium Ratio in WR stars from GAIA Spectroscopy. In: GAIA Spectroscopy, Science and Technology, ed. U. Munari, ASP Conf. Series 298, 439-442, 2003.

Puss A., Leedjärv L.: Varuability of the H$\alpha$ Spectral Line in the Symbiotic-Like Binary Star AX Monocerotis. In: Symbiotic Stars Probing Stellar Evolution, eds. R.L.M. Corradi, J. Miko\lajewska and T.J. Mahoney, ASP Conf. Series 303, 159-162, 2003.

Pustylnik I.: The Role of Celestial Routes of Nocturnally Migrating Birds in the Calendrics and Cosmovisions of Ancient People. In: Proceedings of the Ninth Annual Meeting of the Society for European Astronomy in Culture (SEAC), "Calendars, Symbols, and Orientations: Legacies of Astronomy in Culture", Uppsala Astronomical Observatory, Report No. 59, Uppsala, 83-87, 2003.

Pustynski V.-V., Pustylnik I.: Modelling the Irradiated Atmospheres of Unevolved Companions in Precataclysmic Binaries (PCB). In: Proceedings of the NATO Advanced Research Workshop on White Dwarfs, NATO Science Series II: Mathematics, Physics and Chemistry, Vol. 105, eds. D. de Martino, R. Silvotti, J.-E. Solheim and R. Kalytis, Kluwer Academic Publishers, 345-346, 2003.

Potjomkina T.M., Obridko V.N., Lushnikova A.V., Pustylnik I., Chepurova V.M.: Astronomy of Ancient Civilizations. The International Conference of the Society for European Astronomy in Culture - SEAC, Moscow, 2000. In: Rossijskaja Arheologia 2, 182-191, 2003 (in Russian).

Sapar A., Poolamäe R.: ``SMART": A Compact and Handy FORTRAN Code for the Physics of Stellar Atmospheres. In: Stellar Atmosphere Modeling, eds. I. Hubeny, D. Mihalas and K. Werner, ASP Conf. Series 288, 95-98, 2003.

Sarna M.J., Ergma E.: Eclipsing Binary ms Pulsar PSR J1740-5340: pre-He White Dwarf+ms Pulsar System? In: Proceedings of the NATO Advanced Research Workshop on White Dwarfs, NATO Science Series II: Mathematics, Physics and Chemistry, Vol. 105, eds. D. de Martino, R. Silvotti, J.-E. Solheim and R. Kalytis, Kluwer Academic Publishers, 283-286, 2003.

Tuvikene T., Kolka I.: Experience in CCD Photometry at the Tartu Observatory. In: Proc. of the Conference "Stellar Photometry: Past, Present and Future", ed. V. Straizys, Baltic Astronomy 12, 647-648, 2003.

Viik T., McCormick N.J.: Numerical Test of an Inverse Polarized Radiative Transfer Algorithm. In: Abstracts of NATO Advanced Study Institute on Photopolarimetry in Remote Sensing, 101, 2003.

Geofüüsika

Kärner O., Karlsson G.-K.: Climate Monitoring SAF Cloud Products Feasibility Study in the Inner Arctic region. Part II: Evaluation of Variability in Radiation and Cloud Data. In: Visiting Scientist Report, SMHI, Norrköping, 1-50, 2003.

Mellikov E., Tomson T., Kallis A., Russak V.: Steady-State Variability of Solar Irradiance. In: ISES Solar World Congress 2003, June 14-19, Göteborg, Sweden, Abstracts, 247, 2003.

Mellikov E., Tomson T., Kallis A., Russak V.: Steady-State Variability of Solar Irradiance. In: ISES Solar World Congress 2003, June 14-19, Göteborg, Sweden, CD-ROM, 6 p., 2003.

Peterson U.: Changes in Estonian Agricultural Land Use in the 1990s. Measurement Results of Satellite Images. In: Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1994-1999, eds. K. Grichin, T. Rosenberg and H. Valk, Tartu, 325-328, 2002.

Peterson U.: Forest Mapping for Eastern Baltic Region with Landsat Thematic Mapper Winter Images. In: Proceedings of a Conference "Research for Rural Development", Jelgava, Latvia, 21-24 May 2003, 189-192, 2003.

Seckmeyer G., Allaart M., Arola A., Bais A., Baumgartner D., Blumthaler M., Borkowski J., Brogniez C., Cabot T., Casiniere A., Edvardsen K., Engelsen O., Eerme K., Feister U., Ferraguto M., Gardiner B., Gillotay D., Glandorf M., Gonzi S., Groebner J., Heikkila A., Henriques D., Hout M., Janouch M., Kaurola J., Kift R., Kirsch P., Kjeldstad B., Krzyscin J., Kylling A., Lapeta B., Lenoble J., Litynska Z., Martin T., Masserot D., Meleti C., Norvang Nilsen L., den Outer P., Putz E., Rembges D., di Sarra A., Siani A., Silbernagl R., Siljamo N., Slaper H., Smolskaia I., Steinmetz M., Taalas P., Tourpali K., Vanicek K., Webb A., van Weele M., Weihs P.: The European Database for Ultraviolet Climatology and Evaluation (EDUCE). In: Proceedings of the 6th European Symposium on Stratospheric Ozone, 2-6 September 2002, Göteborg, Sweden, 404-407, 2002.

Aimeartiklid

Need artiklid on enamasti eestikeelsed.

Astronoomia

Annuk K.: Wolf-Rayet tüüpi tähtedest ja nende spektraalmuutlikkusest. Tähetorni Kalender 2004, 69-83, 2003.

Einasto J.: Konverentsid Rios ja Cargeses ning kosmoloogia viimased arengud. Tähetorni Kalender 2004, 55-68, 2003.

Einasto J., Leedjärv L.: Võimu ja vaimu tüli. Postimees, 29.01.2003.

Jaaniste H.: Astronoomiahuviliste kaheksas kokkutulek. Tähetorni Kalender 2004, 119-125, 2003.

Jaaniste J.: Veenus üle Päikese. Tähetorni Kalender 2004, 84-90, 2003.

Jõeveer M.: Marsi maastikud. Päikesesüsteemi suurimad vulkaanid. Horisont 1, 32-37, 2003.

Jõeveer M.: Päikese aktiivsuse ootamatu puhang. Tähetorni Kalender 2004, 91-93, 2003.

Jõeveer M.: Hiina kosmoseprogrammist. Tähetorni Kalender 2004, 94-97, 2003.

Jõeveer M.: Mount Stromlo observatooriumi suurtulekahjust ja tulevikuplaanidest. Tähetorni Kalender 2004, 98-101, 2003.

Jõeveer M.: Marsi maastikud. Polaarmütsid. Horisont 2, 38-41, 2003.

Jõeveer M.: Augustis Marsi suur vastasseis! Ei mingit katastroofi! Horisont 4, 28-32, 2003.

Leedjärv L.: Euroopa astronoomid said kokku Budapestis. Tähetorni Kalender 2004, 49-54, 2003.

Leedjärv L.: Kõrgelt näeb kaugemale. Lehed ja Tähed. Looduse ja Teaduse Aastaraamat 2003, MTÜ Loodusajakiri, 62-70, 2003.

Leedjärv L.: Astronomers Unravel the Secrets of the Universe. Estonia (2nd Edition), Ministry of Foreign Affairs, 53-54, 2003.

Pustylnik I.: Kosmilised purskallikad. Horisont 5, 30-35, 2003.

Pustylnik I.: Akadeemik Arved Sapari juubel. Tähetorni Kalender 2004, 109-114, 2003.

Tago E.: Universumi reliktkiirgus on kaardistatud. Vaatleja, jaanuar-veebruar 2003.

Tago E.: Hubble'i teleskoop jätkab uue kaameraga edukalt. Vaatleja, mai-juuni 2003.

Tago E.: Infrapunane kosmoseteleskoop NASA-lt MRP aastapäevaks! Vaatleja, juuli-august 2003.

Tago E.: Must auk heliseb kuulmatult madalalt. Vaatleja, september-oktoober 2003.

Tago E.: Kas musta augu teke Linnutees laastas elu Maal? Vaatleja, september-oktoober 2003.

Tuvikene T.: Hugo Raudsaar 80, Tõutsimäe külatähetorn 40. Tähetorni Kalender 2004, 115-118, 2003.

Viik T.: Astronoomia suurkogu teisel pool Maakera. Tähetorni Kalender 2004, 43-48, 2003.

Geofüüsika

Eerme K.: Kas elaksime üle tuumaöö ja tuumatalve? Eesti Loodus 4, 36-39, 2003.

Eerme K.: Elame kliimaheitluste vaherahu ajas. Horisont 3, 35-39, 2003.

Eerme K.: Muutumatu kliima tähendaks ajaloo lõppu. Akadeemia 10, 2051-2085, 2003.

Jaagus J., Kallis A.: On siis Eesti kliima muutumas? Lehed ja Tähed. Looduse ja Teaduse Aastaraamat 2003, 53-61, 2003.

Kallis A.: Jõulud olid sinimustvalged. Maaleht, 03.01.2003.
Kallis A.: Kes tegi mullu Eestis ilma? Maaleht, 09.01.2003.
Kallis A.: Ridi-radi-ralla, pakane on valla! Postimees, 11.01.2003.
Kallis A.: Kolm päikest pakase vastu. SL Õhtuleht, 11.01.2003.
Kallis A.: Jõnksuline näärikuu. Maaleht, 06.02.2003.
Kallis A.: Ilmaparandajate partei suur võimalus. Postimees, 11.02.2003.
Kallis A.: USA talv jätkub. Maaleht, 20.02.2003.
Kallis A.: Kevad ei jää tulemata. Linnaleht, 21.02.2003.
Kallis A.: Soojarekord jäi tulemata. Eesti Loodus 2/3, 76, 2003.
Kallis A.: Iraagis läheb palavaks. SL Õhtuleht, 01.03.2003.
Kallis A.: Kitseaasta alguskuu. Maaleht, 06.03.2003.
Kallis A.: Tõeline küünla-, suusa- ja võistluskuu. Postimees, 11.03.2003.
Kallis A.: Iditarodi võidusõit. Maaleht, 20.03.2003.
Kallis A.: Uued tuuled tähtede maailmas. SL Õhtuleht, 01.04.2003.
Kallis A.: Mõnus märts. Maaleht, 03.04.2003.
Kallis A.: Jäävabaks Eesti meri! Jäävabaks Eesti pind! Postimees, 08.04.2003.
Kallis A.: Külma talve järel tuleb harva varajane kevad. 12 kuud, märts, 2003.
Kallis A.: Kunas algab kevad? Maaleht, 17.04.2003.
Kallis A.: Oled see sina või sinu kloon? SL Õhtuleht, 30.04.2003.
Kallis A.: Tallinnas sõnnikuta hooleta. Maaleht, 08.05.2003.
Kallis A.: Kas me sellist aprilli siis tahtsimegi? Postimees, 13.05.2003.
Kallis A.: Juuni algab ehk ilusti. Maaleht, 20.05.2003.
Kallis A.: Naised teevad ilma. Maaleht, 22.05.2003.
Kallis A.: Kuhu jääb soojataat? Maaleht, 05.06.2003.
Kallis A.: Maikuu kui morninäoline modell. Postimees, 10.06.2003.
Kallis A.: Teeme ise jaani ilma! Maaleht, 19.06.2003.
Kallis A.: Jaanipäevaseid projekte. SL Õhtuleht, 20.06.2003.
Kallis A.: Kui soe suvi tuleb, kui suvi üldse tuleb. Nelli Teataja, 20.06.2003.
Kallis A.: Riia linn on meie! Maaleht, 03.07.2003.
Kallis A.: Jaan lasi päikesel piduliste peale paista. Postimees, 08.07.2003.
Kallis A.: Vanasõnad teevad ilma. Maaleht, 17.07.2003.
Kallis A.: Verejanulistele ilmahuvilistele. SL Õhtuleht, 23.07 2003.
Kallis A.: Maa pööritab naba. SL Õhtuleht, 02.08.2003.
Kallis A.: Juuli näitas kuuma palet. Maaleht, 07.08.2003.
Kallis A.: Juuli astus sammukese Euroopa suunas. Postimees, 12.08.2003.
Kallis A.: Parem soojas surra, kui külmas elada. Maaleht, 21.08.2003.
Kallis A.: Kliimalt suur riik. Eesti Päevaleht. 23.08.2003.
Kallis A.: Parem külmas elada ... Maaleht, 04.09.2003.
Kallis A.: Lõikuskuu kontrastid. Postimees, 09.09.2003.
Kallis A.: Eesti kohal haigutav osooniauk on ohutu. Sakala, 18.09.2003.
Kallis A.: Paras Päike. Maaleht, 18.09.2003.
Kallis A.: Isabel ajas Bushi Valgest Majast välja! SL Õhtuleht, 20.09.2003.
Kallis A.: Isabel tuleb veel tagasi! Maaleht, 02.10.2003.
Kallis A.: Sügis tõi öökülmad ja lindude rände. Postimees, 07.10.2003.
Kallis A.: Uputab, ei uputa?! Horisont 5, 12-17, 2003.
Kallis A.: Sügis tuli vee ja vilega. Maaleht, 09.10.2003.
Kallis A.: Kokkuhoidlik kellapoliitika. SL Õhtuleht, 25.10.2003.
Kallis A.: Viinakuu tali tuli ainult korraks. Maaleht, 06.11.2003.
Kallis A.: Viinakuu lõppes tormiga päikesel ja maal. Postimees, 11.11.2003.
Kallis A.: Päike möllab. Maaleht, 13.11.2003.
Kallis A.: Me tusameele talvekuu. Maaleht, 04.12.2003.
Kallis A.: November Eestis: soe, rõske, märg ja pime. Postimees, 09.12.2003.
Kallis A.: Kuidas Mõõta külmatunnet. Maaleht, 11.12.2003.
Kallis A.: Tundeline teekond Tallinnast Tartu. SL Õhtuleht, 29.12.2003.
Kallis A.: Ilm näitas taas kurja ja kavalat nägu Postimees, 31.12.2003.
Kallis A.: Kui külm on külm ehk kas 2002/2003 talv oli erakordne? Aastaraamat Kes?Mis?Kus? 2004. Tänapäev, 16, 2003.
Kallis A.: Ilm. Aastaraamat Kes?Mis?Kus? 2004, Tänapäev, 411-424, 2003.
Kallis A.: Ilmus Eesti kiirguskliima teatmik. Keskkonnatehnika 6, 27, 2003.
Peterson U.: Kümne aasta raiesmikud satelliidipiltidel. Eesti Loodus 4, 154-156, 2003.
Peterson U.: Kõrgemalt näeb metsa paremini. Eesti Mets 4, 10-14, 2003.
Peterson U.: Seni on riigimetsa rohkem raiutud. Metsaleht, 23.12.2003.
Sulev M.: Energiavõsast ja selle uurimisest Tõraveres. Tähetorni Kalender 2004, 102-108, 2003.
Veismann U.: Kaks raamatut elu otsingutest kosmosest. Akadeemia 1, 170-174, 2003.

Grandiaruanded

Gramann M.: Large-Scale Structure and Motions in the Universe. Grant of the Estonian Science Foundation No. 3601, Final Report. Tartu Observatory, 20 pp., 2003.

Veismann U.: Solar UV Radiation in Estonia. Grant of the Estonian Science Foundation No. 3609, Final Report. Tartu Observatory, 42 pp., 2003.

Preprindid

Gramann M., Suhhonenko I.: Peculiar Velocities of Galaxy Clusters: a Comparison with the Linear Theory. [astro-ph/0307092].

Hütsi G., Einasto J., Saar E., Tucker D.L., Einasto M.: Luminosity Function of the Sloan and Las Campanas Redshift Surveys. [astro-ph/0212327].

Kubát I., Krticka J., Pustylnik I.: Radiation Induced Coronal Wind in Late B Stars. New Astronomy 9/3, 215-224, 2004.

Konverentsid ja seminarid

Astronoomia

The Meeting of the Expert Panel in Astronomy and Space Sciences (Helsinki, Finland, 27.01.2003) - M. Gramann.

Board of Directors Meeting, "Astronomy and Astrophysics" (Heraklion, Greece, 10.05.2003) - L. Leedjärv.

Council Board Meeting of Euro-Asian Astronomical Society (Moscow, Russia, 14.05.-18.05.2003) - I. Pustylnik.

GAIA Working Group on Relativistic Model and Quasi-Inertial Reference Frame (Dresden, Germany, 12.06.-13.06.2003) - V. Malyuto.

Conference "When Cosmology and Fundamental Physics Meet" (Marseille, France, 23.06.-26.06.2003) - I. Suhhonenko.

CREST Initiative on the Opening of National RTD Programmes - Astrophysics (Amsterdam, The Netherlands, 24.06.2003) - T. Viik.

XXV General Assembly of the International Astronomical Union (Sydney, Australia, 13.07.-26.07.2003) - T. Viik.

X Marcel Grossmann Congress (Rio de Janeiro, Brazil, 21.07.-26.07.2003) - J. Einasto.

Einasto J.: Spatial Distribution of SDSS Clusters and Superclusters (invited report).

Joint European and National Astronomy Meeting JENAM 2003 (Budapest, Hungary, 25.08.-30.08.2003) - L. Leedjärv, I. Pustylnik.

Leedjärv L.: High-Velocity Jets from Symbiotic Stars and Other Astrophysical Systems (invited review on the Minisymposium No 4 "Active Stars and Interacting Binaries").

Pustylnik I.: Modelling the Irradiated Atmospheres of Unevolved Companions in Pre-Cataclysmic Binaries (PCB) (oral presentation on the same Minisymposium).

Summer School for Cosmology (Cargese, France, 09.09.-20.09.2003) - J. Einasto.

Einasto J.: Dark Matter: Early Considerations (lecture course).

Põhjamaade Planetaariumiassotsiatsiooni konverents (Tartu, Estonia, 12.09.-14.09.2003) - E. Tago.

Conference "Stellar Photometry: Past, Present and Future" (Vilnius, Lithuania, 17.09.-20.09.2003) - I. Pustylnik, T. Tuvikene.

Kalv P., Harvig V., Aas T., Pustylnik I.: Dual-Star Photometer in Tallinn Observatory (poster).

Tuvikene T., Kolka I.: Experience in CCD Photometry at Tartu Observatory (poster).

Pustylnik I.: UBV Photometry of Selected Long-Period Eclipsing Binaries in Tallinn Observatory (oral presentation).

GAIA Photometry Working Group Workshop (Leiden, The Netherlands, 09.10.-10.10.2003) - I. Kolka, V. Malyuto.

Kolka I.: Emission Line Stars and the MBP System of GAIA (oral presentation).

Malyuto V.: Comparison of Minimum Distance and Perturbation Methods in Classification for GAIA (oral presentation).

NATO Advanced Study Institute on Photopolarimetry in Remote Sensing (Yalta, Ukraine, 20.09.-03.10.2003) - T. Viik.

Viik T.: Numerical Test of an Inverse Problem Algorithm for Polarized Radiative Transfer (oral presentation).

Astronomical Seminar (St. Petersburg State University, St. Petersburg, Russia, 16.10.2003) - A. Sapar, T. Viik.

Sapar A.: A New FORTRAN Code SMART for Physics of Stellar Atmospheres (oral presentation).

Viik T.: Numerical Test of an Inverse Problem Algorithm for Polarized Radiative Transfer (oral presentation).

Astronomical Seminar (Nicolaus Copernicus Astronomical Centre, Torun branch, Torun, Poland, 23.10.2003) - A. Hirv, , A. Puss.

Hirv A.: A Spectroscopic Study of Wolf-Rayet Binary V444 Cyg (oral presentation).

Leedjärv L.: Spectroscopy and Photometry of the Symbiotic Star AG Draconis 1997-2003 (oral presentation).

IAU Colloquium No 194 "Compact Binaries in the Galaxy and Beyond" (La Paz, Mexico, 17.11.-21.11.2003) - L. Leedjärv.

Leedjärv L., Tomov T., Miko\lajewski M., Burmeister M.: CH Cygni and Other Symbiotic Stars with Low Luminosity Hot Components (poster).

A School on the Physics of Galaxy Formation (Allahabad, India, 16.12.-29.12.2003) - A. Tamm.

A Winter School "The Origin of Galaxies" (Jerusalem, Israel, 30.12.2003-08.01.2004) - A. Tamm, I. Suhhonenko.

Geofüüsika

Juubelikonverents "80 aastat hüdromeetrilisi vaatlusi Tiirikoja Järvejaamas" (Mustvee, Estonia, 04.02.2003) - V. Russak, A. Kallis.

Kallis A., Russak V.: Päikesekiirgus Tiirikojal ja Tõraveres, sarnasused ja erinevused (oral presentation).

Swedish Meteorological and Hydrological Institute Seminar (, Sweden, 05.03.2003) - O. Kärner.

Kärner O.: Experience of Using CM-SAF Cloud Algorithm for Cloud Classification in the Arctic Conditions (oral presentation).

VALERI Program Meeting and Seminar in INRA (Avignon, France, 20.03.-21.03.2003) - T. Nilson.

Nilson T.: Inversion of Gap Fraction Data for Forest Stands (oral presentation).

Nordic Ozone Group (NOG) Meeting (Tartu, Estonia, 21.03.-22.03.2003)- K. Eerme, U. Veismann, R. Koppel, S. Lätt.

Eerme K.: Backward Estimation of Erythemal Doses in Estonia (oral presentation).

Veismann U., Eerme K., Koppel R., Maasik E.-M.: UV Sensors Based on the Solar Blind Phototubes (poster).

4th EDUCE Meeting (Saariselkä, Finland, 26.03.-28.03.2003) - K. Eerme.

Eerme K.: UV Climatology and Calculation of Weighted Doses (oral presentation).

Kliimakonverents ,,Inimene ja keskkond" (Kuressaare, Estonia, 21.04.2003) - V. Russak.

Russak V.: Muutused Eesti kiirguskliimas viimase poolesajandi jooksul (oral presentation).

Basic Surface Radiation Network Workshop (Zürich, Switzerland, 25.04.-26.04.2003) - A. Kallis.

Kallis A.: The New Actinometrical Instruments at Tartu-Tõravere Station (oral presentation).

World Meteorological Organization XIV Congress (Geneva, Switzerland, 05.05.-24.05.2003) - A. Kallis.

Kallis A., Russak V., Ohvril H.: Estonian Solar Radiation Monitoring (poster).

Joint Remote Sensing Seminar of Helsinki University and Tartu Observatory, (Helsinki, Finland, 08.05.-09.05.2003) - T. Nilson, A. Kuusk, M. Lang, T. Lükk, M. Mõttus, H. Böttcher.

Kuusk A.: Reflectance Spectra of Ground Vegetation in Sub-boreal Forests (oral presentation).

Mõttus M.: Measurement and Modelling of the Vertical Distribution of Sunflecks, Penumbra and Umbra in Willow Coppice (oral presentation).

Böttcher H.: Retrieval of Forest Leaf Area Index (LAI) from SPOT Images in Järvselja by Means of Reflectance Model Inversion (oral presentation).

Conference on Research for Rural Development 2003 (Jelgava, Latvia, 21.05.-24.05.2003) - U. Peterson.

Peterson U.: Forest Mapping of Eastern Baltic Region with Landsat Thematic Mapper Winter Images (oral presentation).

Eesti kaugseire seminar (Tartu Observatoorium, Tõravere, Estonia, 03.06.2003) - U. Peterson, M. Lang, T. Lükk, K. Eerme, V. Russak, T. Nilson, A. Kuusk, H. Böttcher.

Eerme K.: Atmosfääri muutlikkust Eesti kohal iseloomustava andmebaasi koostamine (poster).

Peterson U.: Olulisemad maakasutuse ja maakatte muutused Eestis satelliidipiltide 10-aastasest aegreast mõõdetuna (oral presentation).

Lang M.: Lageraiete kaardistamine Landsat TM piltidelt (oral presentation).

Lükk T.: KNN-meetodi rakendamine metsade takseerparameetrite hindamisel ja kaardistamisel (oral presentation).

Ohvril H., Teral H., Okulov O., Russak V., Reinart A.: Atmosfääri aerosoolse spektraalse optilise paksuse arvutamine päikese integraalsest otsekiirgusest (poster).

Nilson T.: Rootsi kaugseireprogrammist RESE. Kaugseire rakendusvõimalusi erinevates valdkondades (oral presentation).

ISES Solar World Congress, (Göteborg, Sweden, 14.06.-19.06.2003) - V. Russak, A. Kallis.

Mellikov E., Tomson T., Kallis A., Russak V.: Steady-State Variability of Solar Irradiance (oral presentation).

Final EDUCE Meeting (Krakow, Poland, 01.10.-03.10.2003) - K. Eerme.

Eerme K.: UV Climatology of the TO site and WP1, WP3 tasks (oral presentation).

Workshop "Ozone and UV Radiation over Central Europe" (Jachranka, Poland, 20.10.-22.10.2003) - K. Eerme, U. Veismann.

Eerme K.: Changes in Spring-Summer Cirrus Cloud Amount and Other Cloudiness Related Characteristics over Estonia (1958-2002) (oral presentation).

Veismann U.: UV Sensors Based on the Solar Blind Phototubes (oral presentation).

Workshop of Atmospheric Physics (Zürich, Switzerland, 20.11.2003) - V. Russak.

Russak V.: Changes in Radiation Climate in Estonia (1955-2002) (oral presentation).

Workshop of Radiation Climate (Davos, Switzerland, 21.11.2003) - V. Russak.

Russak V.: Changes in Radiation Climate in Estonia (1955-2002) (oral presentation).

Muud koosolekud ja ettevõtmised

Olev Avaste 70. sünniaastapäevale pühendatud mälestuste pärastlõuna (Tartu, Estonia, 21.02.2003) - T. Viik, O. Kärner, U. Veismann, V. Russak, K. Eerme, R. Koppel.

Viik T.: Šifrinist Vainikko kaudu IRSni (oral presentation).

Veismann U.: OA Faza projektis ja purjetamises (oral presentation).

Eerme K.: OA ja ööpilved semmimas ChVga (oral presentation).

Kärner O.: OA ja satelliidiandmed Eestis (oral presentation).

The 5th EUMETSAT Central and Eastern European User Forum (Zagreb, Croatia, 02.04.-04.04.2003) - T. Viik.

Charles Villmanni 80. sünniaastapäevale pühendatud seminar (Tõravere, Estonia, 11.04.2003) - most of the staff of the Observatory.

Viik T.: Ch Villmanni eluloolisi tähiseid (oral presentation).

Veismann U.: Ch. Villmann ja kosmoseprojektid (oral presentation).

Eerme K.: Ch. Villmann - helkivate ööpilvede uurimise suurkuju (oral presentation).

The VIth Biennial Meeting of History of Astronomy, (University of Notre Dame, Indiana, USA 19.06.-22.06.2003) - I. Pustylnik.

Pustylnik I.: Ernst Julius Öpik (1893-1985) - Scientific Biography (oral presentation).

3rd EUROSKIN Conference: Identification and Management of Risk Factors in Skin Cancer, (Stockholm, Sweden, 16.09.-19.09.2003) - K. Eerme was a co-author of the poster.

Seckmeyer G., Kjeldstad B., Putz E., Taalas P., Gardiner B., Bais A., Slaper H., Kylling A., Webb A., Engelsen O., Blumthaler M., Lenoble J., Janoush M., Krzyscin J., Eerme K., Litynska Z., Gillotay D., di Sarre A. G., Feister U., Steinmetz M., Gröbner J., Siani A. M., Henriques D., van Weele M., Brogniez C., Koskela T.: EDUCE - European Database for Ultraviolet Climatology and Evaluation (poster).

EUROSCIENCE Conference "European Research Area, Regional Scientific Cooperation in Southeast Europe, Pathways for Stabilizing the RTD Potential" (Bucharest, Romania, 25.09.-29.09.2003) - I. Pustylnik.

Eesti Üliõpilaste Looduskaitseringi 45. aastapäeva vilistlaskonverents (Paide, Estonia, 10.10.2003) - U. Peterson.

Peterson U.: Satelliidipiltide aegridadest mõõdetud lageraielankidest Eestis (oral presentation).

Seminar "Keskkonna kaugseire rakendusi - mis on Eestist näha ülalt?" (Tallinn, Estonia, 17.10.2003) - U. Peterson.

Peterson U.: Eesti metsakaart ja selle edasiarendused maastike muutuste kaugseires (oral presentation).

Editing of the Proceedings of the Tenth Annual Meeting of the Society for European Astronomy in Culture (SEAC), "Cultural Context for the Archaeoastronomical Data and the Echoes of Cosmic Catastrophic Events", Tartu 2002 - I. Pustylnik.

Chairing the National Examinational Board, Estonian Maritime Academy (Tallinn, Estonia, May-June, 2003) - A. Kallis.

Viibimine teistes asutustes ja meie külalised

Astronoomia

J. Pelt - Oulu University, Oulu (Finland); 10.02.-22.02.2003.

T. Nugis - Astronomical Institute of Utrecht University (The Netherlands); 01.04.- 29.04.2003.

M. Gramann - Max-Planck Institut für Astrophysik, Garching (Germany); 21.04.-29.04.2003.

V. Malyuto - Dresden Technical University, Dresden (Germany); 10.06.-30.06.2003.

E. Saar - València University, València (Spain); 13.06.-10.07.2003.

E. Saar - València University, València (Spain); 16.09.-15.12.2003.

A. Sapar, T. Viik - St. Petersburg State University, St. Petersburg (Russia); 13.10.-17.10.2003.

J. Pelt - Oulu University, Oulu (Finland); 21.10.-19.11.2003.

L. Leedjärv, A. Hirv, A. Puss - Centre for Astronomy, Nicolaus Copernicus University, Torun (Poland); 22.10.-29.10.2003.

M. Gramann - Tuorla Observatory, University of Turku (Finland); 10.11.-17.11.2003.

I. Pustylnik - Charles University, Prague (Czech Republic); 16.11.-04.12.2003.

I. Vurm - NORDITA, Copenhagen (Denmark); 24.11.-04.12.2003.

G. Hütsi - Max-Planck Institut für Astrophysik, Garching (Germany) - whole year.

Geofüüsika

T. Viik - Finnish Meteorological Institute, Helsinki (Finland); 29.01.-30.01.2003.

T. Nilson - Institute National de la Recherche Agronomique (INRA), Avignon (France); 19.03.-23.03.2003.

A. Kallis - Institute for Atmospheric and Climate Science, ETH Zürich (Switzerland); 22.04.-13.05.2003.

M. Mõttus - Helsinki University and Finnish Forest Research Institute, Helsinki (Finland); 08.05.-09.05.2003.

A. Kuusk - Lund University (Sweden); 14.10.-16.10.2003.

V. Russak - Institute for Atmospheric and Climate Science, ETH Zürich and World Radiation Center, Davos (Switzerland); 19.11.-23.11.2003.

Observatooriumi külalised

Pauline Stenberg - Helsinki University (Finland); 15.01.-17.01.2003.
Miina Rautiainen - Helsinki University (Finland); 15.01.-17.01.2003.
Volker Müller - Institute for Astrophysics, Potsdam (Germany); 10.03.-15.03.2003.
Pekka Heinämäki - Tourla Observatory, University of Turku (Finland); 10.03.-15.03.2003.
Jevgeni Ustinov - Jet Propulsion Laboratory, NASA, Pasadena (USA); 28.04.-02.05.2003.
Stephen N. Floor - University of Kansas, Lawrence, Kansas (USA); 12.06.2003.
Samppo Smolander - Rolf Nevanlinna Institute, Helsinki (Finland); 27.06.2003.
Kim J. Brown - Ohio University, (USA); 27.06.2003.
Teimuraz Shvelidze - Abastumani Observatory (Georgia); 23.07.-26.07.2003.
Henny Lamers - Astronomical Institute of Utrecht University (The Netherlands); 11.08.-31.08.2003.
Pekka Heinämäki - Tuorla Observatory, University of Turku (Finland); 20.09.-30.09.2003.
Atsumu Ohmura - Institute for Atmospheric and Climate Science, Zürich (Switzerland); 17.10.2003.
Krzystof Czart - Centre for Astronomy, Torun University (Poland); 15.11.-30.11.2003.
Pauline Stenberg - Helsinki University (Finland); 18.11.-20.11.2003.
Miina Rautiainen - Helsinki University (Finland); 18.11.-20.11.2003.

Observatooriumis toimunud seminarid

Astronoomia

22.01.2003 - Mihkel Jõeveer: Galaktika perifeeria uudiseid.
29.01.2003 - Tõnu Kipper: Viimase He-sähvatuse tähtede tekkelugu.
05.02.2003 - Jaak Jaaniste, Maret Einasto: Lõikame jõulusaia.
12.02.2003 - Erik Tago: Mõtteid Väga Suure Teleskoobi nime ümber.
19.02.2003 - Andres Kuperjanov: Muistsete eestlaste tähistaevas, II osa.
13.03.2003 - Volker Müller (Potsdam Observatory): Cosmological Simulations: Cluster Mergers, Supercluster Network and Voids.
19.03.2003 - Tõnu Viik: Johann Heinrich Mädleri kalendrireform, mis jäi toimumata.
02.04.2003 - Mihkel Jõeveer: Sissejuhatus püramidoloogiasse.
16.04.2003 - Izold Pustylnik: Carahunge (Armeenia) - maailma vanim observatoorium?
07.05.2003 - Enn Saar: WMAP ja esimesed tähed.
14.05.2003 - Tõnu Viik: Mis on OPTICON?
21.05.2003 - Laurits Leedjärv: Astronomy and Astrophysics direktorite nõukogu koosolekust Kreetal.
28.05.2003 - Izold Pustylnik: Lühiuudiseid Euro-Aasia Rahvusvahelisest Astronoomia Ühingust.
04.06.2003 - Enn Saar: Stephen Hawking maailma algusest.
12.06.2003 - Stephen N. Floor (University of Kansas): Eccentricity Evolution in Simulated Galaxy Clusters.
21.08.2003 - Henny Lamers (Utrecht University): Nova Cyg 1992: an Empirical Model.
10.09.2003 - Laurits Leedjärv ja Izold Pustylnik: Muljeid Budapesti konverentsilt JENAM 2003.
17.09.2003 - Tõnu Viik: Eesti asja ajamine Amsterdamis ja Sydneys.
01.10.2003 - Jaan Einasto: Ülevaade suvistest teaduslähetustest.
08.10.2003 - Izold Pustylnik, Taavi Tuvikene: Ülevaade konverentsist "Stellar Photometry: Past, Present and Future" Vilniuses.
15.10.2003 - Meenutame, et 22. oktoobril möödub 110 aastat sünnist.
22.10.2003 - Jaan Einasto, Maret Einasto: Sloani ja Las Campanase ülevaadete analüüs.
29.10.2003 - Tõnu Viik: Ülevaade Krimmis ja Peterburis toimunud üritustest.
05.11.2003 - Jaan Einasto, Maret Einasto: Sloani ja Las Campanase ülevaadete analüüs. VOL II.
12.11.2003 - Anti Hirv: Wolf-Rayet kaksiksüsteem V444 Cyg.
26.11.2003 - Tõnu Viik: Thomas Clausen - karjapoisist professoriks.
03.12.2003 - Laurits Leedjärv: Kompaktsetest kaksiktähtedest Mehhikos, meie Galaktikas ja kaugemalgi.
10.12.2003 - Izold Pustylnik: Kuidas E.J. Öpik avastas, et Jupiter on rohkem kui planeet.
17.12.2003 - Laur Järv (Jena Ülikool): Kiirenevalt paisuv universum ja stringiteooria kompaktifitseerimine.

Geofüüsika

17.01.2003 - Mait Lang, Tõnu Lükk, Rainis Uiga ja Johannes Anniste: Raiete kaardistamine satelliidipiltidelt.
24.01.2003 - Kalju Eerme: Cirrus-pilvede hulk Tõraveres suvedel 1957-2002.
28.03.2003 - Tiit Nilson ja Andres Kuusk: Taimkatte analüsaatori andmetöötlusest metsade jaoks.
04.04.2003 - Olavi Kärner: Arktika pilvkatte määramise CM-SAF meetodi uurimisest kahe satelliidi andmete alusel.
02.05.2003 - Andres Kuusk, Mait Lang, Tiit Nilson: Metsa alustaimestiku peegeldumisspektrid.
16.05.2003 - Madis Sulev ja Matti Mõttus: Sellesuvised mõõtmised energiavõsas.
30.05.2003 - Piia Post (Tartu Ülikool): Broomoksiid vabas troposfääris GOME andmete alusel.
12.09.2003 - Matti Mõttus: Ülevaade ScandLaser'il toimunust.
17.10.2003 - Prof. Atsumu Ohmura (ETH Zürich): New Findings in Radiation and Heat Balance of the Earth.
05.12.2003 - Jaak Jaagus (Tartu Ülikool): Atmosfääri tsirkulatsioon Eesti kliima ja ilmastiku kõikumiste kujundajana.

Kosmoloogia

14.01.2003 - Gert Hütsi: SZ efekt ning superparvede-tühikute võrgustik.
11.02.2003 - Erik Tago, Enn Saar: Galaktikaparvede leidmise meetoditest.
25.02.2003 - Ivan Suhhonenko: Ülevaade doktoritööst "Large-Scale Motions in the Universe".
11.03.2003 - J. Einasto, M. Einasto, V. Müller, E. Saar, I. Suhhonenko, E. Tago: Superstruktuuri uurimise perspektiivid.
01.04.2003 - Urmas Haud: Vesinikuülevaadete "puhastamine".
15.04.2003 - Enn Saar: WMAP ja esimesed tähed.
13.05.2003 - Mirt Gramann: Numbrilisi muljeid Saksamaalt.
27.05.2003 - Ingrid Pärn: Halode faasimudelid.
27.05.2003 - Juhan Liivamägi: Parvesõrmed.
07.10.2003 - Pekka Heinämäki (Tuorla Observatoorium): DWRNP (Do We Really Need Planck?)
18.11.2003 - Urmas Haud: Raadioastronoomiliste vaatluste alused. I. Raadiokujutis.
02.12.2003 - Urmas Haud: Raadioastronoomiliste vaatluste alused. II. Spektromeetria.

Teadusorganisatsioonide liikmed

Academia Europaea - J. Einasto
Akademische Gesellschaft für Deutschbaltische Kultur - T. Viik
ALLEA Science and Ethics Committee - E. Ergma
American Astronomical Society - J. Einasto
Board of Directors "Astronomy and Astrophysics" - L. Leedjärv
Board of the Tartu Astronomy Club - E. Tago
Editorial Board "Agricultural and Forest Meteorology" - A. Kuusk
Editorial Board of "Central European Journal of Physics" - I. Pustylnik
Editorial Board "Journal of Quantitative Spectroscopy and Radiative Transfer" - T. Viik
Eesti Astronoomia Selts - K. Annuk, J. Einasto, M. Jõeveer, T. Kipper, I. Kolka, L. Leedjärv, T. Nugis, J. Pelt, A. Puss, I. Pustylnik, M. Ruusalepp, L. Sapar, E. Tago, P. Traat, U. Veismann, T. Viik
Eesti Füüsika Selts - A. Aret, K. Eerme, J. Einasto, T. Kipper, , E. Saar, A. Sapar, M. Sulev, P. Tenjes, T. Viik
Eesti Geograafia Selts - A. Kallis
Eesti Kvaliteediühing - U. Veismann
Eesti Looduskaitse Selts - M. Sulev
Eesti Looduseuurijate Selts - K. Eerme, A. Kallis, R. Koppel, V. Russak, A. Sapar, M. Sulev, U. Veismann, T. Viik
Eesti Teadlaste Liit - J. Einasto, E. Ergma, A. Kallis, T. Viik
Estonian Academy of Sciences - J. Einasto, E. Ergma, A. Sapar
Estonian Council of Scientific Competence - T. Viik (Vice-Chair)
Estonian National Committee on Astronomy - J. Einasto, E. Ergma, , E. Saar, T. Viik (Chair)
Estonian Geophysical Committee - K. Eerme
European Astronomical Society - K. Annuk, J. Einasto, E. Ergma, V. Harvig, M. Jõeveer, T. Kipper, I. Kolka, L. Leedjärv, V. Malyuto, T. Nugis, I. Pustylnik, V.-V. Pustynski, E. Saar, A. Sapar, L. Sapar, E. Tago, P. Tenjes, U. Veismann, J. Vennik, T. Viik
EUROSCIENCE - I. Pustylnik
Euro-Asian Astronomical Society - A. Aret, J. Einasto, M. Jõeveer, V. Malyuto, I. Pustylnik, A. Sapar
GAIA Classification Working Group - V. Malyuto
GAIA Photometry Working Group - I. Kolka
German Astronomical Society - J. Einasto
Field Editor "Agronomie. Agriculture and Environment" - A. Kuusk
Finance Sub-Committee of the IAU - T. Viik
International Astronomical Union - K. Annuk, J. Einasto, M. Einasto, E. Ergma, M. Gramann, U. Haud, M. Jõeveer, T. Kipper, I. Kolka, L. Leedjärv, V. Malyuto, T. Nugis, J. Pelt, I. Pustylnik, E. Saar, A. Sapar, L. Sapar, E. Tago, P. Tenjes, P. Traat, U. Veismann, J. Vennik, T. Viik
Royal Astronomical Society - J. Einasto (associated member), E. Ergma (also member of a temporal standing committee)
Society for European Astronomy in Culture - I. Pustylnik
Ultraviolettkiirguse, osooni ja aerosoolide uurimise koordineerimise Eesti Nõukogu - K. Eerme, U. Veismann.

Õppetöö

Loetud loengukursused

Astronoomia

History of Astronomy / Astronoomia ajalugu - M. Jõeveer, Tartu University.

Swift Stellar Evolutionary Code - a Useful Educational Tool - I. Pustylnik, Charles University, Prague, Czech Republic.

Astronomical Time Series Analysis /Astronoomiliste aegridade analüüs - J. Pelt, Oulu University.

Astronomy / Astronoomia - P. Tenjes, Tartu University.

General Astronomy / Üldastronoomia - P. Tenjes, Tartu University.

Master Seminar in Astrophysics / Astronoomia magistriseminar - P. Tenjes, Tartu University.

Atomic and Nuclear Physics / Aatomi- ja tuumafüüsika - P. Tenjes, Tartu University.

Mathematical Physics I / Matemaatiline füüsika I - P. Tenjes, Tartu University.

Introduction to Thermodynamics and Statistical Physics / Sissejuhatus termodünaamikasse ja statistilisse füüsikasse - P. Tenjes, Tartu University.

Astronomy/Astronoomia - A. Puss, Nõo High School.

Geofüüsika

Environmental Sciences / Keskkonnateadused - K. Eerme, Tartu University.

Environmental Science / Keskkonnaõpetus - K. Eerme, Tartu University.

Introduction to Geophysics / Sissejuhatus geofüüsikasse - K. Eerme, Tartu University.

Computer-Aided Measurements / Arvutijuhitavad mõõtmised - U. Veismann together with A. Mirme, Tartu University.

Remote Sensing in Forestry / Metsade kaugseire - T. Nilson ja M. Lang, Estonian Agricultural University.

Remote Sensing of Nature / Looduse kaugseire - T. Nilson ja M. Lang, Estonian Agricultural University.

Vegetation Remote Sensing / Taimkatte kaugseire - T. Nilson, Tartu University.

Fundamentals of Remote Sensing / Kaugseire alused - U. Peterson, Tartu University.

Geographic Information Systems / Geograafilised informatsioonisüsteemid - U. Peterson, Estonian Agricultural University.

Natural Energy Resources / Loodusressursid - V. Ross, Tartu University.

Physical geography / Füüsiline geograafia - A. Kallis, Estonian Maritime Academy.

Populaarteaduslikud loengud ja esinemised

10 intervjuud BNSile, raadiole ja televisioonile - T. Viik.

Tähistaeva uudiseid (Eesti Televisioon, "Pühapäevitaja", 12.01.2003) - L. Leedjärv.

Johann Heinrich Mädleri kalendrireformist (Tartu Tähetorni Astronoomiaring, Tartu, 04.02.2003) - T. Viik.

Päikesesüsteemi tekkimisest (Studium generale Eesti Rahvusraamatukogus, Tallinn, 15.04.2003) - P. Tenjes.

Kerasparvede süsteemid galaktikates (Tartu Tähetorni Astronoomiaring, Tartu, 29.04.2003) - P. Tenjes.

Ettekanne kosmoloogiast ("Vanemuise" Selts, Tartu, 13.05.2003) - J. Einasto.

Kosmoloogia viimased arengud (Taagepera suveülikool, Taagepera, 27.06.2003) - J. Einasto.

Astronoomilistest uuringutest Tartus (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste suvepäevad, Otepää, 02.08.2003) - J. Vennik.

Planeet Marss (Astronoomiahuviliste Üle-Eestiline VIII kokkutulek, Tõravere, 09.08.2003) - M. Jõeveer.

Marsi vallutamine (Astronoomiahuviliste Üle-Eestiline VIII kokkutulek, Tõravere, 09.08.2003) - T. Tuvikene.

Mars Express Online (Astronoomiahuviliste Üle-Eestiline VIII kokkutulek, Tõravere, 09.08.2003) - P. Tenjes.

Mida Marsil nähtud on (Astronoomiahuviliste Üle-Eestiline VIII kokkutulek, Tõravere, 09.08.2003) - J. Jaaniste.

V838 Monocerotis (Astronoomiahuviliste Üle-Eestiline VIII kokkutulek, Tõravere, 10.08.2003) - T. Kipper (presented by K. Annuk).

Wolf-Rayet tähed (Astronoomiahuviliste Üle-Eestiline kokkutulek, Tõravere, 10.08.2003) - K. Annuk.

Keemiliselt pekuliaarsed tähed (Astronoomiahuviliste Üle-Eestiline VIII kokkutulek, Tõravere, 10.08.2003) - A. Aret.

WMAP ja kosmoloogilised sensatsioonid (Astronoomiahuviliste Üle-Eestiline VIII kokkutulek, Tõravere, 11.08.2003) - E. Saar.

Muljeid IAU XXV Peaassambleelt Sydney's (Astronoomiahuviliste Üle-Eestiline VIII kokkutulek, Tõravere, 11.08.2003) - T. Viik.

Uudiseid Marcel Grossmani konverentsilt (Astronoomiahuviliste Üle - Eestiline VIII kokkutulek, Tõravere, 11.08.2003) - J. Einasto.

Tartu Observatoorium ja tänapäeva astronoomia (TÜ Füüsikaosakonna üliõpilastele, Tartu, 04.09.2003) - L. Leedjärv.

Universumi struktuur ja selle areng (Von Krahli Akadeemia, Tallinn, 12.09.2003) - P. Tenjes.

Tähed pimedas Universumis (Von Krahli Akadeemia, Tallinn, 12.09.2003) - L. Leedjärv.

Eesti mets ja lageraiealad satelliidipiltide viieteistkümneaastasest aegreast mõõdetuna (Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, Tartu, 24.09.2003) - U. Peterson.

SMART-1 Kuule (Eesti Televisioon, "Terevisioon", 01.10.2003) - .

Kosmoloogia viimased arengud (Eesti Looduseuurijate Seltsi 150. juubelikonverents, Tartu, 09.10.2003) - J. Einasto.

Kosmoloogia viimased arengud (Horisondi lugejate infopäev, Tõravere, 11.10.2003) - J. Einasto.

Kosmoloogia viimased arengud (Mereuurijate konverents, Hageri, 12.10.2003) - J. Einasto.

Eesti mets ja lageraiealad satelliidipiltide viieteistkümneaastasest aegreast mõõdetuna (Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, Tallinn, 16.10.2003) - U. Peterson.

Fraktalitest Universumis (Eesti Televisioon, "Osoon", 29.10.2003) - .

Universumi struktuur (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 03.11.2003) - P. Tenjes.

Thomas Clausen - karjapoisist professoriks (Tartu Tähetorni Astronoomiaring, Tartu, 02.12.2003) - T. Viik.

Universumi reionisatsioon ja tume aine. I. (Teoreetilise füüsika seminar, Tartu, 09.12.2003) - P. Tenjes.

Tähed pimedas Universumis (Vikerraadio "Raadio Ööülikool", 13.12.2003) - L. Leedjärv.

Universumi reionisatsioon ja tume aine. II. (Teoreetilise füüsika seminar, Tartu, 16.12.2003) - P. Tenjes.

Bakalaureusetööde juhendamine

A. Kuusk - T. Jakobsoo: Erinevate satelliidipildi atmosfäärikorrektsiooni algoritmide võrdlemine (B.Sc.), Tartu University.

U. Peterson - K. Koemets: Satelliidipiltidest koostatud Jõgevamaa metsakaart ja piltidelt mõõdetud lageraiealad (B.Sc.), Estonian Agricultural University.

U. Peterson - K. Kollom: Satelliidipiltidest koostatud Põlvamaa metsakaart ja piltidelt mõõdetud lageraiealad (B.Sc.), Estonian Agricultural University.

E. Saar - L.J. Liivamägi: Parvesõrmed (B.Sc.), Tartu University.

E. Saar - I. Pärn: Halode faasimudelid (B.Sc.), Tartu University.

P. Tenjes - E. Tempel: Regulaarsete galaktikate hüdrodünaamilised mudelid (B.Sc.), Tartu University.

U. Veismann - S. Lätt: Päikese ultraviolettkiirguse spektromeetria (B.Sc.), Tartu University.

Magistri- ja doktoritööde juhendamine

K. Annuk - A. Hirv: Spectroscopic and Photometric Investigation of Short-Period Wolf-Rayet Binaries (M.Sc.), Tartu University.

M. Gramann - I. Suhhonenko: Large-Scale Motions in the Universe (Ph.D.), Tartu University.

I. Kolka - T. Eenmäe: Investigation of the Long-Term Spectral Variability of X Persei (M.Sc.), Tartu University.

I. Kolka - T. Tuvikene: Package of Programs for Photometric Data Analysis at Tartu Observatory (M.Sc.), Tartu University.

L. Leedjärv - M. Burmeister: Comparative Study of Two Symbiotic Stars, AG Draconis and EG Andromedae (M.Sc.), Tartu University.

T. Nilson and M. Lang - R. Uiga: Detection of Forest Cuttings from Satellite Images and Finding a Relationship Between Thinning Grade and Reflectance Change (M.Sc.), Estonian Agricultural University.

T. Nilson - H. Böttcher: Remote Sensing of Understorey Leaf Area Index (LAI) (M.Sc.), Georg-August Universitet Göttingen.

V. Russak, A. Kallis - I. Niklus: The Dependence of the Short Wave Radiation Budget Components on the Optical Characteristics of Atmosphere (M.Sc.), Tartu University.

T. Viik - I. Vurm: Radiation Field in a Two-Dimensional Atmosphere (M.Sc.), Tartu University.

Oponeerimine

K. Eerme - S. Lätt: Päikese ultraviolettkiirguse spektromeetria (B.Sc.), Tartu University.

M. Jõeveer - E. Tempel: Regulaarsete galaktikate hüdrodünaamilised mudelid (B.Sc.), Tartu University.

T. Kipper, J. Pelt - M. Burmeister: Comparative Study of Two Symbiotic Stars, AG Draconis and EG Andromedae (M.Sc.), Tartu University.

T. Kipper, P. Tenjes - T. Tuvikene: Package of Programs for Photometric Data Analysis at Tartu Observatory (M.Sc.), Tartu University.

I. Kolka - A. Hirv: Spectroscopic and Photometric Investigation of Short-Period Wolf-Rayet Binaries (M.Sc.), Tartu University.

L. Leedjärv, A. Puss - T. Eenmäe: Investigation of the Long-Term Spectral Variability of X Persei (M.Sc.), Tartu University.

T. Nilson - I. Vurm: Radiation Field in a Two-Dimensional Atmosphere (M.Sc.), Tartu University.

U. Peterson - R. Uiga: Detection of Forest Cuttings from Satellite Images and Finding a Relationship Between Thinning Grade and Reflectance Change (M.Sc.), Estonian Agricultural University.

E. Saar - I. Suhhonenko: Large-Scale Motions in the Universe (Ph.D.), Tartu University.

E. Tago - L.J. Liivamägi: Parvesõrmed (B. Sc.), Tartu University.

P. Tenjes - I. Pärn: Halode faasimudelid (B.Sc.), Tartu University.

U. Veismann - T. Leemet: Andmehõivesüsteem mitmekanalilise Foucault' kardiograafia uuringuteks (B.Sc.), Tartu University.

U. Veismann - N. Šubina: Solaariumiteenuse tervisekaitsealased aspektid (M.Sc.), Tartu University.