| Eelmine peatükk | Sisukord | Riisa lehekülg |
|---|
| Mälestuste rehetare |
| Riisa jõe kalda peal. |
| Juba kaugest katkuajast |
| suguvõsa kodu seal. |
Rahvapärimuse järgi asunud pärast Põhjasõda (1700-1721) üks Rootsi sõdalane Sandra koha peale Sillavalla jõe ääres. Rahvas hüüdnud teda Tiit Kolgiks. Ise nimetanud ta ennast Rootsi rüütliks. Arvata võib, et mõni vaeseks jäänud Rootsi kõrgema seisuse mees oli ehk mõnesuguse süü eest metsa varjule jäänud. Ta teinud omale sinna palkidest ruumika maja ja pannud suured klaasaknad ette, mis sel ajal ennenägemata asi oli. Hoone piiranud ta püstpalkidest taraga, milles allalastav värav. Riisal põrtsatanud, kui hommikuti värav alla lasti.
Sandra rüütel kandnud ratsasõidul puusal suurt puunuia, seepärast kutsutud teda "Vana Kolk". Jalas olnud alati ratsamehe kannustega saapad. Riided olnud toredad. Ratsahobused olnud suured ja hobuseriistad uhked. Kogu mehe olek andnud tunnistust, et ta kõrgemast soost. Käskinud ennast matta Riisa kalmule. Nii ka sündis. Veel praegugi võivat haua kohta näha. Sandra Tiidu ja tema poegade poolt rajatud talud jagatud ikka poegade ja nende poegade vahel küll pooleks, küll kolmeks-neljaks taluks - suuremad maalahmakad taludeks, väiksemad tükid popsideks. Kuna Sandra talu on kuulunud Viljandi maakonna Vastemõisa (Viljandimaa mõisate hulgas üks suuremaid ja vanemaid - ordumõisana tuntud 1559. aastast) valla alla, siis on sinna kuulunud ka Sandra talu poegade talud nii Riisal kui ka Tõramaal.
Rootsi rüütli ehk Sandra Tiidu poeg Hants tulnud Sandralt Sillavalla jõge mööda allapoole Halliste alamjooksule, otsinud sündsa koha ja asutanud Everti (Aadutua?) talu. Hiljem saanud priinimeks Riis. Rahvapärimuse ühe variandi järgi olevat liignimi Riis tuletatud mõistest "Friis", kuna rüütel olevat olnud Hollandi ehk Friisimaalt. Teise variandi kohaselt antud liignimi Riis nimedepanemisel seepärast, et rüütli järglased kõik suured ja tugevad mehed - saksa keeles "der Riese" (hiiglane) - olid.
Hants olnud niisama prii mees nagu ta isagi. Ei maksnud kellelegi makse. Oma isalt olla ta suure varanduse pärinud, nii et teda Riisa rikkaks nimetatud. Olla olnud niisama tore ratsaline, kui ta isagi, aga ilma kannuste ja mõõgata.
Hantsu ajal tulnud Pärnu poolt riisudes venelased. Rahvas põgenenud eest ära metsa ja soodesse. Riisujad teinud kõik maatasa ja viinud ära kõik, mis viia sündis. Üksnes Tõnistua tuba, kus sõjamehed sees korteris olnud, jäänud terveks. Kui sõjakära vaikinud, tulnud inimesed metsast jälle välja ja ehitanud majad uuesti üles.
Ka Vastemõisast, kus suur sõjasalk seisnud, tulnud riisujad mööda jõeäärt alla. Hants saanud sellest kuulda ja läinud jõge mööda üles Sandra poole vaatama, et mida näha või karta on. Poegadel aga käskinud Tõramaa ojasuus suure tamme taga peidus olla. Õpetanud, et kui tagasi tulles tasakesi sõuab, siis pole midagi karta, kui aga tulles vastu lootsiku äärt koopsib, siis olgu pojad valmis. Ülal juhtunud Hants kolme riisujaga kokku. Need öelnud, et tahavad Riisa rikast minna vaatama, istunud lootsikusse ja käskinud alla sõuda. Hans sõudnud lootsiku tamme juures kalda äärde, sõtkunud ümber ja hüpanud ise kaldale. Kaks riisujat uppunud ära, kolmas ujunud teisele poole jõge ja saanud jooksu. Hants oma poegadega pole teda enne kätte saanud, kui Kibara soo peal, kus ta ära tapetud.
Hantsul olnud kolm poega - Peet, Tõnis ja Jaan. Keskmine poeg Tõnis jäänud järgmiseks peremeheks isakoju. Ka temal oli oma vabadelt vanematelt päritud vaba mehe käik, riidekord ja varandus. Pidas nagu isagi toredaid ratsahobuseid. Rahvas nimetas teda Riisa saksaks. Tõnisel oli kaks poega - Aadu ja Jaan (vist siit sai ka talu nimeks Aadujaani). Neist noorem - Jaan - asutas Sõõru talu, mille võttis üle tema poeg Tõnis. Jaani teine poeg Peet asutas Pakupoiste talu, kus elasid ka tema poeg Aadu ja tolle poeg Mihkel. Tõnise vanemast pojast - Aadust - sai pärast isa surma Aadujaani peremees. Rahvas kutsunud teda Pakuks. Rüütli vaim ja varandus hakanud lahtuma, nii et ta teiste seast välja ei paistnud. Keetis külale viina ja oli ise suur viinasõber. Surnud 68 aasta vanuses, järele jäänud üks poeg - Jaan. Jaan saanud peale isa surma talu oma kätte ja käinud täiesti isa jälgedes. Tal olnud palju poegi. Kõige noorem - Mart - astunud abiellu Jüritua lese perenaisega.
Hantsu vanem poeg Peet läinud jõe äärt mööda üles ja teinud omale maja. Niiviisi tekkinud Oolmiku talu. Peedil olnud kuus poega, kelledest kõige vanem - Tõnis - jäänud koju. Tõnisel olnud kahest naisest kokku 24 last, talu pärinud aga langetõbine poeg Mihkel, kes tõvehoos jõkke kukkunud ja uppunud. Temalt jäänud järele aga siiski 8 last. Neist kaheksast vanim, Tõnis Riis saanud isa uppumise järel peremeheks ja abiellunud Jõesuu Puista talutütre Liisa Jaagu t. Ostroviga. Külas tunti teda Oolmiku mamma nime all. Rüütli poja-poja Peedi noorim poeg Peet asutanud Möldri koha, surnud aga varsti, nii et naine ja koht jäänud teisele vennale Jaanile. Vana Peedi poeg Mihkel asutanud Aru koha.
Hantsu noorem poeg Jaan tulnud Tõramaa oja äärde metsa ja teinud siia maja. Ainult majaaseme jagu olla oja ääres lagedat olnud, muidu kõik paks laan. Nii saanud Abaja talu. Jaanil olnud isa-isalt päritud vaim ja uhkus. Tal saanud Tõramaal himu täis, läinud Oolmikule ja vihtunud vanema venna sealt välja. Olnud aasta otsa peremees, kuni kohus ta sealt välja ajanud. Tulnud siis Tõramaale tagasi ja hakanud seal tublisti tööle. Isa-isade seisust mäletanud kannustega saabaste kandmise ja kalli ratsahobuse pidamisega.
Jaanil olnud kaks poega - Tiit ja Andres. Tiit asunud Murru kohale. Talu saanud nime sellest, et kord olnud kange tuul, nii et Ristioja pealt läbi metsa kuni Murruni paari vakamaa laiuselt kõik puud maha murdnud, nii et Abaja ukse eest põdrad rabarinnas ära paistnud. Suurem osa murtud tüvedest pandud põlema, ülejäänutest ehitanud kaabakad (väejooksikud) rabasaarele elumaja. Kui redutamise aeg - viis aastat - täis saanud, läinud mehed minema, aga kohanimi Murru jäänud talule püsima. Murru Tiidul oli poeg Tiit, Tiidul poeg Andres.
Jaani poeg Andres jäänud koju. Isa teinud alati varakult rukki maha, aga pole iial head lõikust näinud. Poeg Andres andnud nõu hiljem külvata, kuid isa pole seda kuulda võtnud. Kord külvanud ta pool põldu nädal enne lauritsapäeva, teise poole käskinud pojal külvata oma soovi järgi. Andres külvanud terve nädal hiljem. Sügisel olnud isa oras suur kui pahmas, pojal aga väike. Isa pahandanud: nüüd oled põllu ära rikkunud. Kevadeks olnud aga isa oras mädanenud ja kasvatanud ainult kasteheina. Poja rukis seisnud kui müür põllul. Järgmisel aastal andnud isa külimitu poja kätte ja öelnud: "Külva, poeg - ma näen, et minu käes see töö ei lähe".
Abaja Jaani pojal Andresel olnud neli poega: Jaan, Andres, Jüri ja Tiit. Abaja talu pärinud Andres. Vanem poeg Jaan asutanud Üleoja talu. Noorperemehel Andresel olnud viis poega: Mart, Juhan, Tõnis, Andres ja Jüri. Mart saanud Abaja, Juhan võetud soldatiks ja sõtta, Tõnis olnud õpetajaks Abajal asunud Riisa ja Tõramaa esimeses koolis. Kui ta asutanud Riisale Kangru talu, kolinud ka kool sinna. Isa ametit jätkanud ka poeg Jüri (hiljem Aleksander Silla, Aleksander Riis ja Martin Gerberson). Andrest kutsutud Isa-Andreseks. Olnud vägilasejõuga mees. Naiseks võtnud ta Oolmiku Kata, keda hüütud Ema-Kadriks. Nad kolinud Taali elama. Jüri õppinud usuteadust Riias ja Peterburis. Teda tahetud Riia vaimuliku seminari juhatajaks panna, aga joomise ja viletsa tervise pärast ei olla ta seda amatit vastu võtnud. Surnud tiisikusse. Tema õpilased olnud Tori preester Nikolai Lebedev ja Pärnu ülempreester (Riias olles eestikeelsete trükiasjade tsensor) Mihkel Suigussaar.
|
| Abraham Ortelius, umb. 1598, "Livoniae Nova Descriptio" |
Kuna kõige vanemate dokumentide uurimisel arhiivis jäin ma vana saksa keele ja gooti kirjaga üpris hätta, siis põhineb järgnev ülevaade suures osas hr. Karl Kranichi poolt mulle 28. novembril 1997. aastal saadetud kirjal, millele olen kohati lisanud omapoolseid kommentaare.
Vastavalt K. Kranichi andmetele pärinevad esimesed teadaolevad märkmed Riisa talude kohta 1624. aastal korraldatud Rootsi revisjonist. (O. Roslavlev: "Heft zur Landeskunde Estlands, Heft 2, Das Pernauer Land 1624", München 1967. See on Tartu Ajalooarhiivis olemas, nagu ka teised tema publitseeritud ajaloolised dokumendid.) Seal on märgitud:
| Gesindestete Ryse: | |
|---|---|
| enne 2 talu 1/8 adramaal, | |
| nüüd 1 talu ja 1 vabadik. | |
| Ryse Henn: | 1/8 adrik, |
| pärustalupoeg, 1 poeg Hans, | |
| teeb 3 päeva tööd, | |
| omab ühte hobust. | |
| Ryse Kersten: | vabadik, |
| ei oma loomi, | |
| on vaene. | |
1677. ja 1683. vakuraamatutes on Riisa talud toodud Tammekülla all. Mõlemast dokumendist võime leida järgmised andmed:
| 1/4 adrik Risa Ewertt |
| 1/8 adrik Risa Gertt |
| 1/8 adrik Sandra Andres |
| 1/8 adrik Sandra Tiett. |
Tartu Ajalooarhiivis on ka 1681. aastast pärit kaart (Liivimaa Joonestuskoja fondis nr. 308 nim. 2 sü. 209). Sellel on märgitud nii Sandra kui ka Riisa talud. Riisal on sel ajal elanud Riisa Gerdt (vist mölder) ja Riisa Ewerdt.
1688. aasta kohta on Riisal märgitud:
| 1/4 adrik Risa Ewertt ja |
| 1/4 adrik Risa Gertt |
1722. aasta maarevisjonis (fond nr. 567 nim. 3 sü. 99) on taas nii Riisa kui Sandra märgitud koos Navesti äärsete taludega Tammekülla alla: 1/4 adrik Riessa Hans, 1/8 adrik Riessa Tõnnis ja ilma talu suurust märkimata Sandre Jaak.
Nii 1724, kui ka 1725. aasta maarevisjonis (sealsamas) näidatakse neid talusid Kööbra (Keoper) küla all: 1/8 adrik Sandre Mats, 1/4 adrik Risa Hans ja 1/8 adrik Risa Tõnnis.
1744. aasta maarevisjonis on esmakordselt märgitud Riisaküla iseseisva külana. Seal elavad 1/4 adrik Riesa Ewerti Tõnnis ja 1/4 adrik Riesa Kerdi Tõnnis. Hajataluna on märgitud 1/4 adramaaline Sandra Tiedo Peedi talu Sandra Andrese maal.
1758. aasta maarevisjonis (VARKA Mikrofilm Ajaloo Arhiivis Tartus MKF-2 nim. 1 P46) on märgitud, et 1/4 adramaalises talus Riisa Everti maa peal elab Risa Everti Tõnis ja kodapoolne (Einwohner) Jaan. Viimane on saadetud Võlla mõisa. Riisa Gerdtsi maa peal on 1/4 adrik Riisa Kördi Tõnnis. Hajataludest on Sandra Andrese ja Tiidu maa peal 1/4 adrik Sandra Tiit. Järgnevad 1/8 adrik Herman Jürri Herman Peetsi maal, 1/4 adrik Kiwiarro Jaack koos Peetiga Kiwarra Jürgensi maal jne.
1777. aasta maarevisjon märgib Rysa Jahni, Rysa Hennu, Rysa Ewertit ja Sandra wanna Tietu.
1805. aasta vakuraamatus (Fond nr. 567 nim. 3 sü. 228) on märgitud Sandra Tiit ja Sandra Peet, Riisa Evre Jaan, Riisa Friedre Ado, Riisa Kerdi Ado Riisa Kerdi Jüri ja Riisa Weegere Jaan. Nendes dokumentides on antud talu elanike, loomade ja kohustuste andmed.
Ka nimepanekuga seotud mälestustes tundub üht-teist veidi viltu olevat. Kui pärimuste järgi oli Riisi nime saajaks rüütli poeg Hans, siis kirikuraamatute järgi oli ainus Sandra Tiidu lähemaks järglaseks sobiv Hans nimede paneku ajaks (perekonnanimed ilmuvad esmakordselt 1826. aasta revisjoniraamatus) juba ammugi surnud ning esimesed perekonnanime saajad olid alles selle Hansu lapse-lapsed. Samas aga võib eespool kirjeldatud nime tähenduse teine variant (der Riese - hiiglane) küllaltki tõepäraseks osutuda, sest kõik vanemad pajatused väidavad üpris üksmeelselt, et esimesed Riislased suurt kasvu inimesed olnud. Ka on vanemates dokumentides nime algkujuna kirjas just Ries, mis Riisiks moondub alles eelmise sajandi lõpu poole. Ei saa aga jääda märkamatuks ka selle nime suur sarnasus juba vähemalt poolsada aastat enne nimepanekut eksisteerinud kohanimega Risa. Kohanimest tuletamise vastu räägib aga sarnase nime lai levik. Nimelt on perekonnanime Riis või Ries Aadu Musta andmetel üle Eesti inimestele antud tervelt 27 korral:
Dokumentide alusel pole õnnestunud leida ka päris lõpplikku kinnitust rahvasuust pärit väitele, et kõik põlisriislased ühest tüvest pärit on. Riiside ja Riismannide ühendamine üheks sugupuuks tuginebki seetõttu suures osas vaid oletustele. Ainsaks sellise ühenduse realistlikkusele vihjavaks dokumendiks tundub olevat märkus 1758. aasta maarevisjonis, mille kohaselt nii Riisi kui Riismanide liini põlistalud on lõigatud Sandra maadest. Kui see näitab aga ühist põlvnemist, siis tuleks samasse sugupuusse ilmselt lülitada ka veel Sandra Sanderid?
Sedamööda, kuidas kasvab teadaolevate sugupuuliikmete arv, muutub üha raskemaks selle sugupuu piltlik kujutamine ja kui sugulaste arv küünib juba tuhandetesse on nende ühtsesse tabelisse mahutamine tõsiseks probleemiks. Olen seda siiani siiski üritanud teha, kuid et tulemus on küllaltki mahukas, on see esitatud eraldi, 302 815 baidise suurusega WWW-lehel. Kui kellelegi peaks huvi pakkuma sugupuu tabeli veelgi täielikum variant (sisaldab lisaks sünni/surma aastatele ka vastavaid kuupäevi ja abiellumisdaatumeid), siis peaks ta endale kopeerima printerite Taani/Norra PC-8 koodileheküge kasutava faili, selle sobiva suurusega lehekülgedeks jagama ning väja trükkima, sest vaid niimoodi saab asjast mingilgi määral ülevaatliku pildi. Väljatrükitud tabelis lähevad aga kahjuks kaduma kõik hüperlingid mainitud isikute personaallehakülgedele.
Viidatud tabelites esinev kirje "(Lapsed ülal)" tähendab, et isik, kelle nime taga selline märkus leidub, on olnud abielus sama suguvõsa liikmega, kusjuures tema abikaasa andmed on koos laste andmetega toodud juba kusagil tabeli ülalpool asuvates osades. Kõik kuupäevad on püütud esitada sündmuse toimumise ajal kehtinud kalendri alusel.
| Riisa lehekülg | Sisukord | Järgmine peatükk |
|---|