Eelmine peatükk Sisukord Riisa lehekülg


Riisaküla

Riisa küla kaardil [KAART] Mulgi- ja Pärnumaa rabade vahel,
R I I S A, me sünni-, me Noorusemaa.
Tormina kihutav aastateahel
mälestust Muinasmaast võtta ei saa.
Kodud ja kotused tühjaks siin kantud -
kurvad siin kambrid, kus kiikus me häll.
"Rahvuspark Soomaa" nüüd nimeks tal antud -
jäänud vaid mälestus, lapselik-hell.

Esimesed täpsemad teated Riisakülast pärinevad 18. sajandist - Rysa. Enne Riiside soo siia asumist katnud paks mets kõike seda maad, kuid meie ajani on jäänud märke, et ka enne Riiside asumist siin inimesed on elanud. Kraavid, mis jõe äärsetes maades risti ja põiki kaevatud, tunnistavad, et siin ka enne põldu on haritud. Kalmeti mäe peal on kalmuküngas, kuhu tapetud sõjamehed maetud ja veel pärastki matmise paigaks on olnud. Veski alt põllu seest leitud telliskiviprügi ja -tükke, mis elumajade kohta tunnistust annavad. Hävitaja sõjatuli on nad kõik jäljetumaks ära söönud.

Jüritua oja mäe sees on vana veski ase veel väga selgesti tunda. Sellest teadnud Aadutua vanaema rääkida, et seal üks prii mees elanud, veskit pidanud ja Pärnu renti maksnud. Suurvesi aga viinud veski kõige majaga alla. Vallikloma haua kohal kerkinud veskikoda kõrgemale, sinna arvatakse veskikivid põhja läinud. Suurvesi oli igal kevadel rahvale nuhtluseks. Inimesed elasid sel ajal hoonete peal, tegid seal tuld ja keetsid süüa. Loomad aeti kodust ära kõrgematesse rabadesse.

Riisa seisab Halliste jõe alamjooksul metsade, soode ja rabade taga nõnda, et vanasti suvisel ajal mujalt välja ei pääsenud kui üksi jõge mööda. Talvel, kui soodel ja rabadel sild peal oli, siis pidid kõik välised asjatoimetused ja talitused korda saama. Algselt olnud Riisa seotud Vastemõisaga (riislaste keeles "maismaaga"). Kui Vastemõisa parun von Stryck oma mõisa Riisa talumaade arvel laiendada kavatses, tekkisid tülid. Sandra Tiidu järeltulijad olid priimehed. Maamõõtmise ajaks kutsusid nad kohale Ilbaku metsaülema koos väimehe Oolandiga. Viimane viis piirikomisjoni Riisalt paljastatud mõõga abil Vastemõisa piirile tagasi, kuhu pandi kupits.

Alaliste tülide ja arusaamatuste tõttu Vastemõisaga liideti Riisa koos osaga Tõramaast umbes 1890. aastal Pärnumaa Tori riigimõisa külge. Nüüd oli maa kroonu mõisa oma ja mõis 30 versta eemal. Sellest siis tuli, et küla teoorjus ei kurnanud ja kiltre kepp ega kupja piits ei rõhunud. Rahvas haris vaiksel mõõdul põldu, aga oma peatoiduse, kala, sai jõest püüdmisel ja liha metsast küttimisest. Kõige selle eest maksti mõisale raharenti. Teokohustust ei olnud. Raha saadi nuumhärgade ja lina müügist. Suuremad talud müünud kaks 3-aastast nuumhärga igal sügisel. Härjad olnud suured, hangus sarvedega. Talukari koosnenudki peamiselt kohihärgadest. Lehmi peetud vähe, ainult oma pere piima ja või tarvis.

Leida Rohtla meenutab, et külas olnud 45 majapidamist kaugelt üle 200 elanikuga, neist Riisa jõe vasakul kaldal 21 ja paremal kaldal 24 majapidamist. 45-st oli 20 talu ja 25 popsi. 60% Riisaküla elanikest kandsid perekonnanime Riis või Riismann, st. olid puhastverd riislased, kuna 40% olid juba teisenimelised - segaverelised. Kõik Riisa talud on aga ühest esivanemast välja kasvanud, väljaarvatud Intsi talu, kelle sugu (Int, või Hint) Saaremaalt siia tulnud. Riislased olid valget verd, enne kaunis suure, nüüd aga keskmise kasvuga inimesed. Rõõmsaloomulised, lauluarmastajad, rahulikud, üksteisega heas läbisaamises, kohtuskäimist tuli harva ette.

Ehtsad riislased olnud kõik algselt vana rüütli, s.o. luteri usku. Sestsaadik aga, kui tulid venelased ning algas hingemaa möll ja keisri usku minek, on nii luteri kui vene-õigeusk mõlemad ühevõrra au sees. Ülejooksikute perekonnanime lõppu liidetud "mann" (s.t. Riismann), mis kohalikus mõistes tähendanud tuulelippu. Nime poolest olid kõik ristiusulised, kuid vana usk oli visa kaduma. Nõidusi uskusid vanad riislased kindlasti. Neil olnud omad pühad ohverdamispaigad, kus nad omast saagist ohverdasid. Ka tõnnivakk oli külas. Selle asupaigaks oli Tõnistua, kuhu kõik Tõnisepäeval püha pidama läksid - Tõnnile ohverdama ja temalt loomaõnne paluma.

Oolmiku

Oolmikust oli 1915. aastaks alguse saanud järgmised talud ja popsikohad:

  1. Oolmiku talu, luteri usku, Riis. Loodud umbes 1745. aastal. Nimi tulnud hoolsast peremehest, kes mõistnud ka oolmeid arstida.
  2. Nurga pops, vene usku, Riismann. Pankrotti jäänud endise Kalmeti talu tütar elas Oolmiku õuenurgas. Popsikoht oli loodud aga ca 1850 Jüri Riisile, kes olnud üks 24-st. Tolle Jüri Riisi poeg Peet Riis (Köka Peet) olnud Oolmiku talu sulane ja lese perenaise (Oolmiku mamma) paremkäsi.
  3. Vihu pops, vene usku, Rosenberg. Oolmiku talu ühes saunas elanud peretütar Mari (üks 24-st) oma perega. Siis tulnud Hallistest koduväiks Rosenbergi Tõnis, rahvakeeles Vihu Ätt. Too kosinud Mari tütre Mari ja ehitanud talu karjatänavasse uue maja. Nimi jäänud ikka vana - Vihu.
  4. Köka pops, luteri usku, Riis. Selle koha rajas ca 1915. aastal Oolmiku talu karjatänavasse vanasulane Köka Peet. Kui Peet maja ehitas, siis andnud küla palke juurde ja Köka maja otsa tehtud suur tuba, kuhu pandi sisse 3-klassiline külakool.
  5. Kõlliaru Mihkli pops, vene usku, Riismann. Asutatud ca 1905. aastal Oolmiku karjatänavasse, sest Mihkli naine Anu oli üks uppunud peremehe kaheksast lapsest. Mihkel ise oli Jaagussaare talu poeg.
  6. Oonamese talu, vene usku, Riismann. Talu nime tuletamisel on vist mõeldud hoone aset, kuhu elumaja ehitatud. Asutamise aeg ja sugulusvahekord Oolmikuga teadmata.
  7. Neitsikingu talu, vene usku, Riismann. Loodud Oonamese talu poolitamise teel umbes 1810. aastal Neitsi kingule.
  8. Näsa pops, vene usku, Riismann. Kunagine Oonamese talu poeg, kes olnud hädavares ja kellele keegi lausunud: "Jälle häda, kuradi va näsa!". Sellest oligi nimi külge jäänud. Seejuures tulnud täht "s" sõnas "näsa" öelda peenelt.
  9. Puiatu ehk Turu talu, luteri usku, Riis, hiljem Martinson. Oolmiku talu tütrele Mallele, kes olnud üks Tõnise 24-st lapsest, tulnud mees Puiatu vallast - va Puiatu Piit (Ado?). Algul elanud nad Oolmiku saunas, kuid poeg Tõnis teinud ca 1900 uue suure talumaja. Talu tehtud lagedale kohale, kuhu varem kogunenud küla lambad - lambaturule.
  10. Naelakasti pops, vene usku, Uudelt. Asutatud umbes 1905. aastal Turu talu maadele. Algul olnud maja vaid ühetoaline, nagu naelakast.
  11. Ennu talu, vene usku, Riismann. Asutamise aeg ja sugulusvahekord Oolmikuga teadmata.
  12. Kõlliaru Jaani pops, vene usku, Golding. Asutatud ca 1850. aastal Ennu talu servale, Ennu talu tütrele.
  13. Kase pops, luteri usku, Kask. Asutatud ca 1910. aastal Ennu talu maale.
  14. Poe pops, vene usku, Riismann. Asutatud ca 1900. aastal Ennu talu maale Ennu peretütar Annale. Tema mees Jaan Riismann tuli Jaagussaarest ja oli Kõlliaru Mihkli vend. Jaan Riismann asutas ca 1906. aastal Riisale esimese poe.
  15. Kalmeti talu, luteri usku, Vilper. Asutamise aeg ja sugulusvahekord Oolmikuga teadmata. Jõe äärde mäe peale maetud surnuid: sõjas langenuid, nälja ja katku ohvreid, ka Sandra rüütel. Kalmetele ehitatud talumajagi hakati kutsuma Kalmetiks. Talu pärisperemees Jaan Riismann läinud pankrotti ja ca 1900. aastal ostnud talu rikas Viljandi linna hobusevaras Vilper. Kalmeti pankrotti jäänud peremees suri ja naine kolis Tori alevisse. Peremehe õde oli Nurga Mari Riismann ja tütar Sanna oli Oolmikul tütreks. Teine tütar Anni oli Mastinõmme Martini naine.

    Kalmeti maa peal väikeses majas elanud lesknaine kahe väikese lapsega. Lihavõttepühade laupäeval ajanud peremees naise ühes lastega majast välja. Naine sajatanud: "Selle talu maa peal ei pea ükski maja olema; kõik peavad ära põlema! Ükski peremees ei pea siin elada saama; peremehed peavad kerjakotiga ära minema!". Vana Vilper petnudki kalmeti käest vähese raha eest (80 rbl.) kogu majapidamise. Varsti põlenud vana elumaja, siis ait ja tuuleveski. Hiljem põlesid Kummiaru ja siis ka uus elumaja. Vilper ise olnud pikanäpumees. Ta varastanud Siiraku Mihkli järelt liha ja palju muud kraami. Siiraku peremees olnud aga väga nupukas vanamees, kes kavaluse ja kunstidega selle ja Vilpri teised vargused avastanud. Külarahvas laulnud siis:
    Välja toodi kõik need värgid,
    Siiraku memme takused särgid.
    Hiljem haigestunud Vilpri Leena ja surnud. Arvati, et Siiraku Mihkel nõidus ta ära.

  16. Massilätlase pops, vene usku, Riismann. Kalmeti endisele pojale, kelle naine olnud lätlane, rajatud eluase.
  17. Möldre talu, luteri usku, Riis. Talu asutas eelmise sajandi algul Oolmiku Tõnise vend Jaan. Talu saanud nime tuuleveski järgi, mida Möldre peremees ehitanud rikkaks saamise eesmärgil. Veski pole aga suutnud võistelda Navesti jõel olevate vesiveskitega ja lagunenud.
  18. Mürtsu pops, vene usku, Riismann. Oonamese talu poeg Möldre talu maal. Mihkel Riismann - Mürts-Mihkel - oli laisk kui tigu, kuid aina targutas: "Ütleme näiteks, teeme üks mürts...". Mürts-Mihkel oli va Näsa vennapoeg.
  19. Ojapära pops, luteri usku, Riis. Möldre talu maal, suure rabaoja päral.
  20. Aru talu, luteri usku, Riis. Talu asutanud eelmise sajandi algul Oolmiku Tõnise vend Mihkel.
  21. Tildrearu pops, luteri usku, Uudelt. Asutatud ca 1905. aastal Aru talu maale Aru peretütrele Liisale, kes abiellunud Naelakasti Jüri venna Andresega. Tildrearu oli madal põndak raba ääres madalas lohus, nn. Arumädas. Seal olnud vanasti sõja eest pakkupõgenenute laagripaik - leeriase, kus alatasa karjusid tildrid.
  22. Valikloimu pops, luteri usku, Riis. Aru talust pojale antud popsikoht.
  23. Jaagussaare talu, vene usku, Riismann. Asutamisaeg ja sugulusvahekord Oolmikuga teadmata. Talu kohal jões asub Jaagu saar.
  24. Kile talu, luteri usku, Riis, hiljem Eier. Talu pärisperemees viidud tsaariajal Siberisse. Koha ostnud Vändra mees Eier. Maa olnud seal soine, vihma järel nagu kile. Teine legend väidab, et Pudrult üle jõe ehitatud maja. Peremees tahtnud nimeks panna Helkiv Koidutäht. Pudru peremees öelnud: "Kui minu talu on Pudru, siis sinul Kile ja kaste vahel". Jäänudki Kile.

Aadujaani

Aadujaani talu baasil on tekkinud Riisa jõe vasemale kaldale järgmised talud ja popsid:

  1. Aadujaani talu, luteri usku, Riis. Rajatud ca 1745. aastal.
  2. Kople pops, luteri usku, Stern. Saanud popsikoha Aadujaani talust, kuna võtnud talu poja oma nimele - kasupojaks, päästes ta nii soldatiks võtmisest.
  3. Värava Pääsukese pops, luteri usku, Kimmel. Aadujaani talu maal, Tori poolt tulles küla väravas. Teinud savist onni nagu pääsuke.
  4. Kangru talu, luteri usku, Riis. Sugulus Aadujaaniga ja asutamise aeg teadmata.
  5. Tulla Juhani pops, luteri usku, Tuisk. Kangru talu maal. Kui külas olnud vaid kolm halva kuulsusega meest, siis Tulla Juhan kui naisepeksja, ärpleja ja vägijookide pruukija olnud neist esimene. Joobnult tahtnud ta laulda "trullallaa", kuid lällutanud vaid "tulla-tulla...".
  6. Kella pops, luteri usku, Kell. Kangru talu maal.
  7. Lingi pops, luteri usku, Link. Kangru talu maal.
  8. Mastinõmme pops, vene usku, Gerberson. Endine kooliõpetaja ja meier Martin Gerberson oli õppinud Soomes. Umbes 1910. aasta paiku ehitas Kangru talu Mastinõmme (metsas olnud nii pikad puud, et sealt võetud laevamaste) äärde maja ja hakkas põllumeheks.
  9. Nõmme talu, luteri usku, Riismann, hiljem Tilk. Sugulus Aadujaaniga ja asutamise aeg teadmata.
  10. Nõmme Piitre pops, vene usku, Riismann. Rajatud ca 1870. aastal Nõmme talu pojale.
  11. Künnapa talu, vene usku, Riismann.
  12. Tõnistua talu, vene usku, Riismann. Tõnistoal olnud tõnnivakk - kasetohust vakk, mille sees puust mehekogu. See seisnud välisaida otsal. Sinna viidud andeid uudseviljast, natuke paremat pühadetoidust, veidi villa lambaniitmiselt, üldse igast asjast, mida tehti. Annetatud ka kolmetahulisi nõelu, et "pistjast" lahti saada. Vana-Kalmet olnud aga kange mees. Rahvahulga ja kirikulaulu saatel viinud ta tõnnivaka oja kaldale, teinud sinna tuleriida ja tõstnud tõnnivaka tulle. Tõnn aga pole tahtnud põleda. Kolmel korral löönud tuli laiali ja vakk veerenud tulest välja. Lõpuks siiski jäänud Tõnnist ja tõnnivakast peotäis tuhka. Hiljem oli aga peremehe pojanaine Anni põlenud Toris koos majaga, poeg Jaak surnud kopsuhaigusse. Väikesed lapsed Marie ja Paul jäid võõraste kasvatada. Vanarahvas kinnitas, et see oli Tõnni kättemaks.
  13. Paruli pops, vene usku, Riismann. Rajatud ca 1870. aastal Tõnistua perepojale. Taluasemel olnud kunagi suur männik. Seal tapetud parun ära. Kohta kutsutud seetõttu parunimännikuks, mis rahva suus muutunud parulimännikuks.
  14. Rähni pops, luteri usku, Rähn. Rajatud ca 1910. aastal Tõnistua Aadu maale.
  15. Jüritua talu, luteri usku, Riis. Asutamise aeg teadmata. Kui Jüritua peremees ca 1875. aastal noorelt surnud, siis olla lesknaise Maria kosinud ja peremeheks saanud Aadujaani Aadu (Jaani?) poeg Mart Riis. Ka sellega pole lapsi saadud. Talu tulnud aga tingimata Riisile pärandada. Kui siis Mardi vend Andres ja tema naine Mari noorelt surnud, võtnud Jüritua Mart nende 7-aastase poja Jaani omale kasupojaks. See tähendanud põhiliselt vaid palgata karjast ja tööpoissi. Olnud vaid lubadus, et ükskord pärid talu. Niiviisi orjanud Jaan onu Marti 14 aastat. Palgaks tohtinud vaid linu maha külvata ja nii omale raha teenida. Siis võetud Jaan soldatiks ja sõtta, kus ta 1914. aastal Lodzi linna all lahingus teadmata kadunuks jäi. Siis võtnud Jüritua Mart uueks kasupojaks Oolmiku mamma noorema poja Tõnise.
  16. Nuudi pops, luteri usku, Nuut. Jüritua talu maal.
  17. Miina pops, luteri usku, Ostrov. Oolmiku mamma õde ja Jüritua peremehe Tõnise tädi Miina elas Jüritua Aadu väikeses saksatoas. See koht oli ka küla "kultuurikolle", sest siin paiknes ka Riisa laulu- ja mänguselts "Laine".
  18. Sõõru talu, luteri usku, Riis. Hiljem koduväi Eier. Rootsi ajal olnud talu kohal hobuseraua (seasõõru) kujuline hagudest kindlus. Talu asutanud Riisa saksa pojapoeg Jaan.

    Sõõru perenaine - pool nõida - näinud, et Surm tuleb Riisale: ikka kongati, kongati, suur valge lina ümber, mis lehvinud tuule käes. Vikat välkunud ja säranud päikese paistel. Aadujaani lauda taga teinud veel till-till ja kadunud. Kogu küla olnud hirmul, et kes siis nüüd Surma ohvriks langeb... Paari päeva pärast läinud "Surm" tagasi. Olnud hoopiski kirjanik Anton Suurkask - esimene jalgrattur, kes Riisa külast läbi sõitis.

  19. Tutsi talu, luteri usku, Tuts, hiljem Tilk.
  20. Pakupoisi talu, luteri usku, Riis. Asutamise aeg teadmata. Talu nimi tulnud sellest, et kaks venda tülitsenud koduse koha pärast. Üks vendadest haaranud paku ja surmanud teise. Teine legend väidab, et talu kohal olnud varem suur mets, kuhu rahvas ohu korral pakku läinud - sellest siis ka nimi.
  21. Pudru talu, vene usku, Riismann. Riisa naised läinud Pakupoisile titte vaatama. Endisel ajal olnud kombeks kausiga putru kaasa viia. Vanker läinud aga ojasse ümber. Sellest saanud nime Pudru oja. Hiljem ehitatud kaldale talu, mida hakati kutsuma Pudru taluks. Talu asutanud Sõõru talu esimese peremehe poeg Peet. Asus Kile vastas üle jõe.


Riisa lehekülg Sisukord Järgmine peatükk